Lauri Luik: Kolmanda lapse toetus 300 euroni

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Lauri Luik. Foto: Urmas Lauri

Eesti on viimase veerandsaja aastaga läbi teinud suure arengu. Eesti on kaitstud. Meil on oma vaba riik, konkurentsivõimeline haridussüsteem, toimiv avalike teenuste võrk ning arenev majandus, kirjutab riigikogu kultuurikomisjoni esimees, reformierakondlane Lauri Luik (pildil).

Taavi Rõivas Haapsalus 056 Lauri Luik (4)Tugev majandus annab võimaluse vajaduspõhiselt toetada inimesi, kes end ise aidata ei suuda. Eluolu on aastatega läinud märkimisväärselt paremaks. Mis ei ole aga aastatega paranemise märke näidanud, on meie demograafiline seisukord. Eestlaste arv väheneb. Sellega tuleb jõuliselt tegelda. Seepärast plaanime tõsta kolmanda lapse toetuse 300 euroni.

Aastate jooksul oleme rakendanud mitmesuguseid meetmeid, et asja parandada ja laste sünniarvu suurendada. 2003. aasta valimiste eel tuli Reformierakond välja mõttega vanemahüvitisest, mis säilitaks lapsega kodus olevale vanemale senise sissetuleku tema makstud sotsiaalmaksu alusel. Vanemapalk sai reaalsuseks, sündide arv hakkas kasvama. 2010. aastal oli iive isegi korraks positiivne.

2011. aastal algatasime vajaduspõhise lastetoetuste reformi, mis on ellu viidud ja kahekordistab vähekindlustatud perede lastetoetuse. Juba on otsustatud seegi, et 2015. aastast tõstetakse suurte perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54 eurolt 95,9 euroni.

Oht rahva püsimisele

Jõupingutustele vaatamata ei saa olukorda veel rahuldavaks pidada, sest elanike arv kahaneb endiselt. Pere loomise ja lapsesaamise ikka on jõudnud väikesearvuline 1990. aastate noorte põlvkond. Statistikaameti kinnitusel väheneb seniste trendide jätkumisel meie rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul iibe ja väljarände tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest. Maksumaksjate arv väheneb, ülalpeetavate hulk suureneb. See on aga selge oht Eesti riigi ja rahva püsimisele ning ka majanduse arengule.

Selleks, et tagada rahvaarvu suurenemine ning meie riigi jätkusuutlikkus, peab statistiliselt olema igas peres keskmiselt vähemalt 2,1 last. Praegu on see näitaja 1,52. Lastetoetuste andmete põhjal on vaid igas kümnendas peres kolm või enam last. 2013. a lõpus sai kokku kolmanda ja järgmise lapse toetust 21 625 last ehk 16 749 peret. Rahvastikuteadlased on öelnud, et kolmandad lapsed jäävad suurel määral sündimata eelkõige majandusliku toimetuleku tõttu. Seega oleks suuremate rahaliste toetuste mõju kolmandate laste sünnile märkimisväärne.

Seetõttu olemegi välja pakkunud mõtte, et rahvastiku juurdekasvuks ja kolmandate laste sünni ergutamiseks maksab riik pärast vanemahüvitise lõppu alates kolmandast lapsest igale lapsele 300 eurot kuus. Sellele ideele küsime riigikogu valimistel ka inimeste mandaati.

Sündi ergutavad toetused

Kolmanda ja järgmise lapse toetuse kasv 300 euroni kuus maksab umbes 60–70 miljonit eurot aastas. Oodatav sündide kasv on 2016. aastal 500 last, 2017. aastal 1000 ja 2018. aastal 1500 last. Jah, see on üüratu summa, kuid Eesti riigi ning rahvastiku jätkusuutlikkus on meile kallis. Riigi korras rahanduse eest vastutajatena on meie esmane ülesanne mis iganes kulutusi planeerides veenduda, et oleksid ka katteallikad. Võimalusi on mitu, kuid ühtede võimalikena oleme kavandanud üürituru korrastamise, riigireformi ja riigilõivude kulupõhiseks muutmise.

Sünde ergutava toetuse kõrval on sama olulise kaaluga ka peredele vajalike teenuste, näiteks lasteaia ja -hoiu pakkumine ning kogu ühiskonna perekesksemaks muutumine. Aastaks 2019 loome riigi ja Euroopa Liidu raha toel juurde veel 1200 lapsehoiukohta, millega kaotame sõimekohtade puudujäägi. Kokku on lasteaia ja -hoiu lisakohtade loomiseks ette nähtud ligi 40 miljonit eurot Euroopa Liidu raha.

Esimese sammu sõimekohtade nappuse leevendamiseks astusime mõne nädala eest riigikogus vastu võetud koolieelse lasteasutuse seadusega, mis annab kohalikele omavalitsustele võimaluse vanema nõusolekul pakkuda 1,5–3aastasele lapsele lasteaiakoha asemel kohta lastehoius. See võimaldab lapsevanemail, kes praegu ootavad oma sõimeealisele järglasele lasteaiakohta, saada sama hinna eest kohe koht lastehoius.

Oluline on toonitada, et kolmanda lapse toetuse kolmekordistamise puhul ei ole tegemist mitte sotsiaaltoetuse, vaid demograafilise meetmega, mis on mõeldud meie riigi ja rahvuse püsima jäämiseks. See on osa sammudest, mida on vaja astuda, et Eesti oleks perekeskne ning kindel koht, kus elada.

Lauri Luik, riigikogu kultuurikomisjoni esimees (Reformierakond)

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
5 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
?
9 aastat tagasi

“Kaua võib?” on ühe Eesti telekanali probleemsaade. Täna on probleemseks saanud ka reformierakonna valimisstiil, nende üleolev suhtumine ja ka vastandamine teistele erakondadele. Küsiks nüüd enne valimisi samasuguse retoorikaga – kaua ikka võib? Ootaks ikka konkreetseid ettepanekuid erakonnalt, kes nii pikka aega on riiki valitsenud. Täna, enne valimisi võetakse jällegi rahakott kõhu peale ja hakatakse rahvast rahaga meelitama. Vähegi mõtlev inimene peaks aru saama, et see ei vii meie riiki edasi. Sellise väljarände kiiruse juures ei ole kaugel enam see aeg, kui pole enam midagi jagada – pole lihtsalt siin seesuguseid inimesi, kes tööd rügaksid. Luik, oled nüüd juba kaks perioodi… Loe rohkem »

Irma
9 aastat tagasi

Kolmanda lapse toetus kehtib üldjuhul ainult selle ajani, kuni pere vanim laps saab 18 ja käib koolis. Sõltuvalt laste vanusevahest saab kolmanda lapse toetust iga pere “nautida” erineva perioodi pikkusega. Mõistlikum oleks seda toetust rakendada hoopis maksusüsteemi, et töötav kolme ja enam lapsega lapsevanem saaks rohkem palka kätte ja teisest küljest ei soosiks see lastetegemist toetuse eesmärgil.

T
9 aastat tagasi

Väike remark:

“Vanemapalk sai reaalsuseks, sündide arv hakkas kasvama. 2010. aastal oli iive isegi korraks positiivne.”

Iive ei olnud positiivne. Loomulik iive oli positiivne.

Iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul. Iibe arvutamiseks tuleb liita omavahel loomulik iive ja rändeiive. Vastava haldusüksuse rahvaarvu arvutamiseks iibest tuleb vaadeldava aasta rahvaarvule liita vaadeldava aasta iive. Sõltuvalt loomulikust iibest ja rändeiibest võib iive olla kas positiivne (rahvaarv kasvab) või negatiivne (rahvaarv kahaneb).

2010 aastal oli loomulik Iive 35. aga 2013 juba -1713

Ootan seisukohti ka rändeiibe peatamise kohta. 🙂

või nii
9 aastat tagasi

Oi kui armas,Lauri! Aga tuletan meelde,et 2015 aasta kiidetud peretoetuse tõus sai teoks vaid sotside astumisega valitsusse. Sinnani ei leidnud reformierakond ega ka IRL selle toetuse tõstmiseks vahendeid. Seega säästkem rahvast oma plämast. Te olete valitsuse olnud kui kaua….aga võin öelda,et teie juhtimisel ei ole küll elu paremaks läinud.Selle tõestuseks on juba seesama, ka sinu poolt mainitud rahva väljaränne.

või,või
9 aastat tagasi
Reply to  või nii

Sul on ikka väga väärad arusaamad riigi valitsemisest. Minu teada, ei olnud reformil muud valikut, kui ta tahtis veel võimuliidus olla. Ja see, et sotside soov oli ainult pildile tõusta läbi ministrikohtade ning peretoetuse sobis refile rohkem kui IRL valijate ootused. Kuidas te küll olete nii pimedad ja ei pane juba pikkade aastate jooksul tähele kuidas reform oma koalitsioonipartneritega käitub – see kellega täna helbitakse magustoitu, saadetakse juba homme, kui midagi värsket on oodata, solgikausi juurde ja hakatakse ise uut maitsma uue seltskonnaga.