Ojuland reklaamis uut parteid europarlamendi rahaga
Märtsi alguses tuli päevavalgele, et Rahva Ühtsuse erakonna algataja Kristiina Ojuland reklaamib uut parteid maakonnalehtedes europarlamendi raha eest. Tol ajal oli ta veel europarlamendi saadik.
22. veebruari Lääne Elus ilmus Kristiina Ojulandi fotoga reklaam, kus ta kutsus muu hulgas üles ühinema Rahva Ühtsuse erakonnaga (RÜE). Arve läks Kristiina Ojulandile kui Euroopa parlamendi demokraatide ja liberaalide liidu liikmele. Samasugused reklaamid ilmusid ka Võrumaa Teatajas ja Vooremaas.
Lääne Elu ajakirjanik Kaie Ilves hakkas uurima, miks Euroopa Parlament peab kinni maksma RÜE reklaami ja pöördus reklaamis piirkonna esindajana märgitud Anita Keivabu poole.
Keivabu kinnitas, et arve läheb tõepoolest Kristiina Ojulandile kui Euroopa parlamendi demokraatide ja liberaalide liidu liikmele.
„Minu teada peaks europarlamendi liikmetel olema taoliste reklaamikulude jaoks eraldi eelarve ning nende vahendite kulutamine vabariigi aastapäeva kuulutustele on igati mõistetav,” sõnas Keivabu.
Ojuland soovis vahetult enne vabariiga aastapäeva ilmunud reklaamis tõepoolest Eesti rahvale, et tuntaks sellest päevast ja oma riigist ühtmoodi rõõmu. Reklaamil oli ka Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu logo. Reklaamipinnast poole aga täitis teave RÜE kohta.
14. veebruaril ametliku nime kinnitanud RÜE loodi 30. jaanuaril. Esialgu tahtis Ojuland valida partei nimeks Ühtne Eesti, kuid ta oli sunnitud teatri NO99 protesti järel sellest loobuma. „Ühtne Eesti” oli NO99 populaarne lavastus, mis pilkas ja parodeeris Eesti poliitilisi parteisid.
Ojuland lasi arved ringi teha
Pärast märtsi alguses puhkenud skandaali lasi Ojuland arved ringi teha ja tasus reklaami eest ise.
Ojuland helistas Lääne Elu raamatupidajale ja palus arve ringi muuta. Arve läks Kristiina Ojulandile Euroopa Parlamenti. Ka palus Ojuland arvele lisada käibemaksu. Esialgu oli arve käibemaksuta, sest europarlament ei pea seda tasuma.
Nii toimis Ojuland Lääne Elus, Vooremaas ja Võrumaa Teatajas, kus ilmus vabariigi aastapäeva eel Ojulandi aastapäevatervitus ja üleskutse liituda Rahva Ühtsuse erakonnaga.
Kristiina Ojuland lasi oma büroo ametniku kaudu teatda, et ei soovi suhelda Lääne Eluga, kuni talle pole esitatud ametlikku vabandust faktidele mittevastava artikli avaldamise pärast. Lääne Elu raamatupidajale põhjendas Ojuland arve ümbertegemist näpuveaga, millega ajas arve read segamini, ja palus segaduse tekitamise eest vabandust. Kui välja arvata Ojulandi kõne raamatupidajale, pole ta pidanud vajalikuks vastata ühelegi Lääne Elu küsimusele.
Ojuland nõudis oma büroo vahendusel Lääne Elult vabandamist europarlamendi liikme mainet kahjustava info avaldamise eest. Büroo nõudel pidanuks vabandus ilmuma artikliga samas mahus ehk siis täitma peaaegu terve lehekülje.
Rikkus reegleid
Keivabu sõnul põhjustas skandaal RÜE siseringis suuri pingeid ja ta polnud ainus, kellel tuli alles loomisjärgus partei ridadest lahkuda.
Euroopa Parlamendi liikmed võivad kanda kuludesse reklaamid, mis on seotud poliitilise tegevusega europarlamendi valimistel. Parlamendi reeglid ei luba maksta kinni reklaame, mille eesmärk on riigisisene poliitiline tegevus.
Ehk siis: Ojuland võib parlamendi kulul avaldada reklaami, et tervitab valijaid Eesti vabariigi aastapäeva puhul. Ta ei tohi aga parlamendi kulul avaldada reklaami, milles kutsub liituma oma uue erakonnaga.
Kristiina Ojuland oli 2009-–2014 europarlamendi liige. Tänavu mais kandideeris ta Euroopa parlamenti üksikkandidaadina, sai 3024 häält, aga sellest ei piisanud parlamenti pääsemiseks.
Mullu viskas Reformierakond Ojulandi erakonnast välja, kui ilmnes, et sisevalimistel andsid e-valimiste teel hääli vanainimesed, kes enda sõnul tegelikult valimas ei käinud. Pettuse keskmesse sattus ka Ojuland.
Ojuland ja Helme
Konservatiivide juht Mart Helme tegi novembris Ojulandile ettepaneku kahe partei jõud valimistel liita.
Ojuland lükkas ettepaneku tagasi. Ojulandi sõnul saab takistuseks valimisseaduse nõue, et ühe erakonna nimekirjas ei või teise erakonna liikmed kandideerida. See paneks ühisnimekirjas osaleda soovijad rumalasse olukorda, sest EKRE nimekirjas kandideerimiseks peaksid RÜE liikmed astuma oma erakonnast välja ning osalema valimistel parteituna.
Helme sõnul tehakse enne valimisi tugevat propagandat, et väikestele erakondadele antud hääl on maha visatud. „Mina ütlen, et hoopis riigikogu erakondadele antud hääl on maha visatud, sest neid valides ei muutu mitte midagi,” rääkis Helme.
Lehte Ilves
Risti põhikooli vast remonditud aulas näitab Lääne-Nigula valla lippu kooli direktor Argo Roos. Foto: Arvo TarmulaLääne-Nigula valda ühendavad uus lipp ja vapp
Selle aasta märtsist on Lääne-Nigula vallal oma lipp ja vapp, kuid selle kinnitamine volikogus õnnestus alles teisel katsel.
Esimesel katsel lükkus otsustamine edasi, sest vallakodanik Ahto Lääts oli juhtinud volikogu tähelepanu sümboolikakonkursi käigu mõnele rikkumisele. Lääne-Nigula vallavolikogu tunnistas, et Läätse etteheiteid tuleb analüüsida ja vallavalitsus sai ülesandeks teha Läätse kirjale õiguslik analüüs.
Sümboolikakonkursi korraldamise komisjon nimetati volikogu komisjoniks, aga seda pandi juhtima vallaametnik Urmas Naudre. Seaduse silmis saab aga volikogu komisjoni juhtida vaid volikogu liige. Lääts nurises veel, miks avalikustati ainult kolm komisjonis välja valitud tööd, vallarahvale võinuks tutvustada kaheksat paremat võistlustööd.
Kuueliikmeline komisjon, igast vallast kaks liiget, valis 31 töö seast välja kaheksa tööd ja nende seast omakorda kolm paremat.
Võidukavandi autor, Tallinnas elav, kuid Läänemaal Topul juba 40 aastat suvitav graafikadisainer Ülo Leis sai preemiaks 800 eurot. Teise koha saanud töö autor sai 500 ja kolmanda koha töö autor 200 eurot. Teiste tööde autoreid ei ole avalikustatud.
Lääne-Nigula koguduse õpetaja Leevi Reinaru ütles, et kogudusest tuli konkursile mitu tööd, milles kasutati Püha Nikolause sümboolikat: piiskopi karjasekeppi ja kolme kuldmuna ehk kuldraha.
Naudre vastas selle peale, et keskaegse sümboolika kasutamine olnuks vale lähenemine ja Lääne-Nigulat ei pea kujutama ilmtingimata vaid kirikutorni kaudu.
„Kas teeme sümboolika usulise taustaga kihelkonnale või vallale, kus on ka teisi kogudusi peale luterlike?” tõrjus Naudre keskaegse sümboolika kasutamist.
Lääne-Nigula lipul ja vapil on nelja lehega ristikheina motiiv, värvid on roheline, punane ja hõbedane. Võidutöö autor kirjutab lahti nii ristikheina kui ka värvide tähendused. Hõbedane värv vapil sümboliseerib vaimsust, puhtust ja sihikindlust. Punane värv viitab Läänemaa vapile, lainelõikes ärasrihm merele ja vallas voolavatele jõgedele. Roheline tähistab valla loodust.
Ristikuleht sümboliseerib põllumajandust, õnne ja rahulolu ja tähtrist haridust, viidates ka Lääne-Nigula kihelkonnakirikule.
24. juunil õnnistas Lääne praost Tiit Salumäe Piirsalu kirikus Lääne-Nigula valla lipu.
Lehte Ilves
Kevad tuli kuu aega varem
Sel aastal algas kevad tubli kuu aega varem, juba veebruari lõpus õitsesid mõnes kohas lumikellukesed. Märtsi algul olid väljas pajuurvad, vahtramahl jooksis ja kohal olid esimesed rändlinnud. Nähtud oli juba lõokesi, kiivitajaid ja sookurgi.
„Nii soojad ilmad veebruaris on üliharvad,” ütles kogenud ilmavaatleja Ilmar Öövel.
Öövel mäletas, et viimati oli vabariigi aastapäeval nii soe nagu tänavu 1989. aastal. Toona mõõtis ta päeval sooja 9,3 kraadi, tänavu oli vabariigi aastapäeval sooja 7,7 kraadi.
Kaire Reiljan, Kaia Ansip
Nurme vabrik sai uue omaniku
Suure maksupettuse kahtlusega kriminaaluurimise alla sattunud Haapsalu õmblusfirma PVMP–Ex, mida rahvasuu tunneb Nurme vabrikuna, vahetas 25. veebruaril omanikku ja nime ning vähendas osakapitali.
PVMP–Ex on äriregistrist kustutatud ja kannab nüüd nime PVMP–Elektika OÜ. PVMP–Exi osakapital oli pisut üle miljoni euro ja tal oli kaks osanikku, uue firma osakapital on vaid 2608 eurot.
Õmblusvabriku suurim osanik on nüüd Robert Vill, käremeelne vabadusvõitleja, Tiit Madissoni mõttekaaslane. Temal on uues firmas osakuid 2508 euro eest.
Vill on tegutsenud FIEna, muu ettevõtluse kohta Krediidiinfol andmeid ei ole.
Lehte Ilves
Risti sai pool miljonit maksnud külakeskuse
3. märtsil algas Ristil rohkem kui pool miljonit eurot maksva külakeskuse rajamine, mis toob elu liiga suureks jäänud koolimaja uude ossa.
Risti põhikooli uus osa, kus asuvad aula ja raamatukogu, ehitati nõukogude aja lõpus. Toona arvestati, et koolis õpib 240 last, nüüd on õpilasi 70. Uus osa on halvasti ehitatud, ei pea sooja ja laguneb.
Risti külakeskuse ehitus oli Lääne-Nigula valla esimene suur investeering. Külakeskuse avapidu oli 6. oktoobril.
Lehte Ilves
Tabati šaakal ja huntkoera kutsikas
Jahimehed küttisid lõppenud jahihooajal Läänemaal šaakali ja huntkoera kutsika.
Šaakali tabasid Massu jahiseltsi mehed 29. jaanuaril Salevere kandis, loom tabati samast paigast, kus lasti mullu veebruaris maha noor emane šaakal. Tollal polnud veel teada, et šaakaleid üldse Eestis on.
Huntkoera kutsika lasid jahimehed 24. jaanuaril Lääne- ja Raplamaa piiril Teenusel.
Kaie Ilves
Haapsalus olid DN–klassi jääpurjetamise MM ja EM
Haapsalu talvist vaikelu elavdasid märtsi alguses peetud jääpurjetamise MM ja EM, mis tõi linna sadu võistlejaid jt asjaosalisi.
Haapsallane Vaiko Vooremaa sai EMil DN-klassis teise koha, Argo Vooremaa oli 7. MMil oli Vaiko Vooremaa neljas ja Argo Vooremaa 11.
Urmas Lauri
Liikluseksamil põrub iga kolmas
Maanteeameti statistika järgi kukub Haapsalus tegutsevate autokoolide õpilastest sõiduauto riiklikul eksamil läbi iga kolmas.
„Paljude esimesel korral läbikukkujate puhul ei ole küsimus mitte oskustes, vaid pigem tuleb mängu psühholoogiline tegur,” ütles Fixumi juhataja Andrei Tšerepanov. Tema sõnul on B-kategooria juhiloa soovijad tihtilugu nooremad ja väiksema kogemusega kui C-kategooria õppurid. Fixumi C-kategooria õpilastest tegi üle 90% eksami esimesel katsel.
Fixumi ja Klimbergi autokooli õpilastest kukkus mullu teooriaeksamil läbi iga kolmas.
Maanteeameti hinnangul on riigi keskmine läbisaamisprotsent teoorias 80 ja sõidueksamil 55.
Juhan Hepner
Vaade Haapsalu Tagalahele linnuvaatlustornist. Foto: Urmas LauriTagalahe spaahotell lubab 90 000 külastajat
Haapsalu Tagalahe kaldale suurejoonelist spaahotelli planeeriva Solid Unioni omanik Erko Reinmann ütles 29. märtsil Haapsalu linnavolikogus, et tahaks hotelliga tuua Haapsallu 90 000 külastajat aastas. Hotelli peaks tulema 138 tuba, neist 4 sviiti.
Haapsalu linnavolikogu kiitis 29. märtsil detailplaneeringu algatamise heaks. Planeeringu eesmärk on osaliselt hoonestada Vaba 9 asuv 32 hektari suurune linnale kuuluv maa. Kolmele hektarile peaks kerkima kaheksa hoonet (spaahotell, sellega ühendatult veekeskus, eramute tüüpi puhkemajad, kõlakoda).
Ehitised on peamiselt kahe korrusega, vaid hotellile lisandub osaline kolmas korrus. Ülejäänud krunt täidetaks ja see jääb avalikku kasutusse.
Projekti maksumus on 23–26 miljonit eurot. Reinmann lootis, et ehitus saab valmis 2018.
Juhan Hepner, Urmas Lauri