3

Galerii: Kümme aastat jaanuaritormist

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kümne aasta eest Lääne-Eestit räsinud orkaan põhjustas Läänemaal ligi 2 miljonit eurot kahju.

9. jaanuaril möödub 10 aastat ühest suurimast looduskatastroofist, mis on Läänemaad viimase poolsajandi jooksul tabanud. 2005. aasta jaanuaritormiga võrreldavas kategoorias on vahest ainult 1967. aasta augustitorm, mis niitis omal ajal tohutus koguses metsa ja viis pealt näiteks Haapsalu raudteejaama perrooni katuse.

Teaduste akadeemia president laineuurija Tarmo Soomere hoiatas 2005. aasta 8. jaanuari Postimehes, et Läänemerel võib tulla kõigi aegade suurim torm. Soomere oli 10 aasta tagasi küberneetika instituudi vanemteadur. Täpne prognoos tegi temast Eesti ühe tuntuma teadlase. Katastroofi tagajärgi ei osanud enamik ülejäänud inimesi aga ettegi kujutada, sest olukord läks Lääne-Eestis väga hulluks.

Kahjud Haapsalus

Kõige enam kannatas Läänemaal ööl vastu 9. jaanuari orkaani mõõtmed saavutanud tormi tõttu Haapsalu. Tollane maavanem Sulev Vare ütles tormi järel Lääne Elule, et kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatunud materiaalsest kahjust hoolimata on tähtsaim see, et Läänemaal ei hukkunud ega saanud eluohtlikult viga ükski inimene. Pärnus läks kurvemini. Uppus 93aastane Linda, kes kukkus õnnetult oma üleujutatud koduõuel.

Haapsalus oli olukord kõige tõsisem mereäärseis linnaosades. Väikese ja Suure viigi vahelise Inglisilla asemel lainetas meri. Holmide ja promenaadi piirkonnas asunud elumajadest evakueeris päästeamet 103 inimest. Ainsad autod, mis üleujutatud tänavail sõita suutsid, olid kaitseliidu kõrged transpordiautod Unimog. Kaluri tänavalt päästeti näiteks mees, kes oli oma kodus vee eest varju otsides lauale roninud. Enamik evakueerituid sai katuse pea kohale sõprade ja sugulaste juures, ülejäänuile pakuti peavarju Haapsalu gümnaasiumis.

Kannatasid ka Haapsalu spaad. Fra Mares oli kogu esimene korrus üle ujutatud, Laines lõppes veetaseme tõus vahetult enne esimese korruse kaupluseni jõudmist. Fra Mare üks omanikke Haapsalu linnapea Urmas Sukles kirjeldas kümne aasta eest Lääne Elule, et tuli koos abikaasa Maretiga 9. jaanuari öösel Fra Maresse ise kohapeale ja püüdis sissetungivat vett tõrjuda, kuid tunnise pingutuse järel loobusid nad loodusjõududele vastu seismast. Spaa põrandal oli 9. jaanuari hommikuks vett olnud Suklese sõnul umbes 20 cm. Fra Mare oli üleujutuse järel kaks nädalat suletud.

Kõigi aegade veetaseme rekordit siiski ei sündinud, sest 1967. aasta tormi ajal oli vee kõrgus olnud Haapsalus 2,2 meetrit üle Kroonlinna nulli. Arhitekt Tõnis Padu ütles 2005. aastal Lääne Elule, et vee alla jäänud tänavate kõrguste põhjal hinnates tõusis meri 9. jaanuaril 2 meetrit. Täpset veetaset ei saadudki teada, sest Rohukülas asunud mõõdulati juures käis laine mõõdulatist üle ning veetaset ei saanud kontrollida.

Kannatanud maakond

Hanilas uputas vesi mereäärseid elamuid. Üks kahjukannatajaid oli näitleja Andrus Vaarik, kelle suvilas Pivarootsis käis laine akna ülemise ääreni. Vaarik sai kahju 100 000 krooni. Pivarootsi lastelaager sai tormis purustusi koguni 800 000 krooni eest.

Tollane Ridala abivallavanem Aivar Sein ütles Lääne Elule, et Puise kandis oli tormi ajal tee 200 meetri ulatuses ära lõigatud. Üksnes traktoriga sai sealt suure hädaga läbi. Puise kalaspordiklubi hindas oma kahjusid ligi 600 000 krooni suuruseks. Üks Puise paat leiti lõpuks Kiideva rannast. Topu rannakalurite selts sai kahju 665 000 krooni.

Meri ujutas üle Noarootsis asuva Dirhami sadama kai. Dirhami valvekapteniks olnud Artur Kisleri sõnul oli torm kaile visanud umbes 100 tonni liiva ja kiskunud üles asfaltkatte. Kaile sattunud liiv veeti paari nädala pärast ära Österby randa. Vee alla jäid näiteks ka Osmussaarele rebaseid küttima läinud jahimeeste autod, mis seisid sadama parkimisplatsil. Kõik kaheksa kai ääres asunud alust jäid õnneks tormist puutumata.

Tollane Norootsi vallavanem Ülo Kalm ütles tormi järel Lääne Elule, et Noarootsi elanikud pääsesid marust kergelt, sest vanad talud olid ehitatud loodusjõude arvestades ning ka uued elanikud polnud kippunud liiga mere lähedale ehitama.

Mõju loodusele

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja ja 2005. aastal Matsalu rahvuspargi asedirektori ametit pidanud Kaja Lotmani sõnul oli jaanuaritormi mõju loodusele kahetine. Ühest küljest puhastas torm siinset rannikumerd meres olnud heitmetest, mis kaldale paisati. „Teisest tõid tugev tuul ja kiire veetõus setteid väiksemate jõgede suudmesse. Paar aastat kulus väiksemate jõgede suudmealade puhastamiseks, sest kalad ei saanud edasi-tagasi liikuda,” lausus Lotman.

Talumehed pidid rannaniitudelt koristama prahti, mille oli vesi karjamaadele kandnud.

Lotman oli ise tormi ajal kodus Matsalu külas. „Oli väga põnev vaadata, et vanad talukohad jäid napilt veest välja,” meenutas Lotman. See piirkond oli üleujutuse ajal ülejäänud mandrist ära lõigatud. „Olime Matsalu külas teatud perioodi täiesti nagu saarel. Saime tunda, milline võis olla elu umbes 300 aastat tagasi,” ütles Lotman.

Matsalu rahvuspargi linde torm Lotmani sõnul eriti ei mõjutanud, sest jaanuaris seal väga palju sulelisi pole.

„See oli juba aeg, mil oli alanud jäätumine, nii et viimased rändlinnud, luiged, olid lahkunud. Talvituvad linnud hoidsid lihtsalt varjulisse kohta ja elasid kenasti tormi üle,” märkis Lotman.

Torm tõi presidendi

Kolm nädalat pärast jaanuaritormi, 31. jaanuaril 2005 külastas Läänemaad president Arnold Rüütel, kes käis kolmes omavalitsuses, mis kannatasid tormi tõttu kõige enam: Haapsalus, Hanilas ja Ridalas.

Hanilas tutvus Rüütel tormist laastatud Pivarootsi lastelaagriga, Ridalas näitas vallavanem Toomas Schmidt presidendile üleujutusaegseid fotosid, sest suuremad koristustööd olid Ridalas selleks ajaks juba tehtud. Haapsalus käis president külas Õhtu kalda elanikul Florida Silmeril, kelle kodus lainetas üleujutuse ajal poolemeetrine vesi. Proua kodus selgus huvitav tõik, et Silmer oli põllumajandusakadeemias õppides olnud Rüütli kursusekaaslane.

Lääne Elu hoidis rahvast toimuvaga kursis

9. jaanuar 2005 oli pühapäev ning sel ajal ei olnud Lääne Elul veel moodsat veebilehte nagu nüüd. Internetis avaldati uudiseid siis kolm korda nädalas, nii nagu ilmub paberleht. Et pakkuda lugejaile operatiivset infot, tuli leida tehnilisi nõkse, pääsemaks ümber tavaformaadist, mis ei lasknud pühapäevasel päeval uudiseid üles panna.

Praegused võimalused, mille abil saab värskeid uudiseid avaldada ükskõik mis ajal ja kohas, oli siis vaid helesinine unistus. Tehnilistest probleemidest hoolimata sai Lääne Elu meeskond 2005. aasta jaanuari kriitilistel hetkedel oma tööga hakkama ning läänlased võisid lugeda ajalehe kodulehelt värsket infot selle kohta, kuidas üleujutus kohalikku elu mõjutab.

Jaanuaritormi kahjud Läänemaal (kroonides)

Elanike kahju

  • Haapsalu 10 208 000
  • Hanila 519 000
  • Ridala 360 000
  • Lihula 175 000
  • Nõva 102 000
  • Martna 28 000
  • Noarootsi 10 000

Kokku 11 402 000

Väikeettevõtluskahju

  • Haapsalu 8 740 000
  • Hanila 1 979 500
  • Ridala 1 320 000
  • Lihula 138 000

Kokku 12 177 800

Infrastruktuur

  • Haapsalu 3 469 550
  • Vallad (sh Dirhami sadam 3 miljonit) 4 106 254

Kokku 7 575 804

Kõik kahjud kokku 31 155 600

Allikas: Lääne Elu

Fotod: Arvo Tarmula

Üleujutus 2005 (1) Üleujutus 2005 (2) Üleujutus 2005 (3) Üleujutus 2005 (4) Üleujutus 2005 (5) Üleujutus 2005 (6) Üleujutus 2005 (7) Üleujutus 2005 (8) Üleujutus 2005 (9) Üleujutus 2005 (10) Üleujutus 2005 (11) Üleujutus 2005 (12) Üleujutus 2005 (13) Üleujutus 2005 (14) Üleujutus 2005 (15) Üleujutus 2005 (16) Üleujutus 2005 (17) Üleujutus 2005 (18) Üleujutus 2005 (19) Üleujutus 2005 (20) Üleujutus 2005 (21) Üleujutus 2005 (22) Üleujutus 2005 (23) Üleujutus 2005 (24) Üleujutus 2005 (25) Üleujutus 2005 (26) Üleujutus 2005 (27) Üleujutus 2005 (28) Üleujutus 2005 (29) Üleujutus 2005 (30) Üleujutus 2005 (31) Üleujutus 2005 (32) Üleujutus 2005 (33)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Arnold
Arnold

….., kuid lapsepõlvemälestustustes ka 1967.aasta.

Arnold J
Arnold J

Jah,on mida meenutada. Kuigi lapsepõlve

kodanik
kodanik

Aeg nii kiiresti liikunud uskumatu mõelda, et see juhtus 10 aastat tagasi. Tundub nagu 5.

wpDiscuz