Haapsalu veekeskus. Foto: Arvo Tarmula
Kui Harjumaa 88 ujumisbasseinist vastab vesi nõuetele vaid 41 basseinis, siis Haapsalu kõigis basseinides on vesi korras.
Sel sügisel võetud veeproovid olid korras Haapsalu kolme ujula kõigis basseinides: Fra Mare suures ja välibasseinis ning mullivannis; Laine suures basseinis ja mullivannis ning veekeskuse suures ja lastebasseinis ning mullivannis.
Terviseameti kohalik spetsialist Lea Kiis selgitas, et ujulad peavad kolm korda päevas tegema basseinivee kloorisisalduse kohta kohapeal kiiranalüüse. Kord kuus analüüsitakse vett laboris ja need tulemused on näha terviseameti kodulehelt. Neid kohustusi on ka kõik kolm Läänemaa ujulat täitnud, lisas Kiis.
Paar korda aastas võtab terviseamet ka ise eksprompt-proove, selgitas terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Aune Annus-Urmet.
Vesi ei vasta nõuetele, kui üks näitaja ületab lubatud piirmäära kas või natuke, ütles Annus-Urmet. Peamiselt ületab normi kloorisisaldus, aga võib juhtuda, et ka vee mikrobioloogiaga pole kõik korras.
“Sellisel juhul bassein suletakse,” ütles Annus-Urmet.
Enamasti on probleemiks seotud kloor, mis reageerib orgaaniliste ainetega. Teisisõnu, kui basseini lähevad pesemata inimesed või on inimesi liiga palju, võtab veepuhastussüsteem automaatselt abinõud tarvitusele.
Basseinivee desinfitseerimise levinuim vahend ongi kloor ja selle ühendid. Kloreerimisel moodustuvad vaba kloor ja seotud kloor. Seotud kloor on kloreerimise jääkprodukt, mis tekib higist, uriinist, kosmeetikast jts orgaanilistest ainetest. Seotud kloor tekitabki kloori lõhna.
„Kloorihais ei tule mitte ülemäärasest kloorist, vaid et inimesed on mustad, ei pese ennast enne basseini minekut,” selgitas Lea Kiis.
Kui basseinivesi on reostunud, võib seotud kloori olla ka ujula õhus. See võib ärritada silmi ja tekitada hingamishäireid.
“Mida vähem kloori, seda parem,” ütles Annus-Urmet. Kui seotud või vaba kloori on üle normi, ei tähenda see veel ohtu suplejaile. Muidugi kui kõrvalekalle pole väga suur.
Haapsalu veekeskuse haldusjuht Alar Källe selgitas, et tavaliselt ongi paigast ära just seotud kloori näitaja. Selle piirnorm on väga alla viidud – normi rikkumiseks piisab, kui keegi läheb sauna pesemata ja sealt vette higisena. Ka siis, kui ujulas on korraga näiteks klassitäis lapsi, on seotud kloori näitaja suure tõenäosusega paigast ära.
„Mustus võtab kohe kloorilõhna üles,” ütles Källe.
Et seotud kloor korda saada, peab vesi käima filtreist läbi ja segunema värske veega, aga selleks kulub tunde.
Põhjusi, miks ei vasta basseinivesi nõuetele, on teisigi: liiga suur koormus, vananenud veetöötlusseadmed või ei lisata piisavalt juurde puhast vett, loetles Annus-Urmet. Nõue on, et uut puhast vett tuleb iga päev lisada 30 liitrit ühe kasutaja kohta.
Haapsalu veekeskuses on 120–140 kohta. Normaalseks pidas Källe, kui korraga on ujulas 50–60 inimest. Tavaliselt käib aga 40–50 inimest päevas.
Kõik ujulad lastakse kord aastas veest tühjaks, basseine parandatakse ja desinfitseeritakse.