Ridala võib minna Silma looduskaitseala pärast kohtusse

Ridala abivallavanema Helen Koppa sõnul ei arvesta keskkonnaministeerium omavalitsuse arvamust. Foto: Arvo Tarmula.

Keskkonnaministeerium ei tutvustanud Ridala vallavolikogule Silma looduskaitseala laiendamise kohta käivat uut infot. Omavalitsus kaalub valla seisukohtadega arvestamata jätmise pärast kohtusse minekut.

Juba aastaid koostamisel olnud Silma looduskaitseala (LKA) kaitse-eeskirja eelnõu, mille vastu on Ridala vald protesteerinud, on praegu ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil.

Ridala abivallavanema Helen Koppa sõnul ei saadetud vallavolikogule tutvumiseks tänavu kevadel valminud uut kaitse-eeskirja eelnõu.

Ridala vald pole olnud nõus, et kaitseala laiendamisega kehtestatavad liikumispiirangud takistaksid sel alal inimeste vaba liikumist. Kaitseala sihtkaitsevööndis liikumiseks peab võtma keskkonnaametist eraldi loa.

Maismaal kehtib liikumispiirang 1. aprillist 31. juulini, veealal 1. aprillist 31. oktoobrini.

Samuti peab vald küsitavaks, et kaitseala laiendamise üheks põhjuseks on nimetatud vajadust keelata linnujaht praeguse kaitseala territooriumi naabruses. Selle põhjenduseks on keskkonnaamet varem nimetanud asjaolu, et väidetavalt häirivad laskmisel tekkivad helid ka kaitseala linde.

Ka on tekitanud Ridala silmis küsitavusi tõik, et kaitseala eksperdihinnang pärineb aastast 2007 ning uue eksperdihinnangu vajadust pole kaitse-eeskirja koostajad näinud.

2012. aasta lõpus saadeti Ridala volikogule Silma LKA kaitse-eeskirja eelnõu eelmine variant. Koppa sõnul ei arvestanud keskkonnaamet, kes kaitse-eeskirja koostas, siis kohaliku omavalitsuse esitatud kaitseala laienemise ja kaitsekorra ranguse kohta käivaid vastuväiteid.

„Vaidlus jäi pooleli selles etapis, kus keskkonnaamet vastas meile, et looduskaitseseadust muudetakse ja seejärel tulevad eelnõusse parandused,” lausus Koppa.

Koppa sõnul oli Ridalal soov, et neid parandusi pärast looduskaitseseaduse vastuvõtmist ka omavalitsusele tutvustataks, sest sellest oleneb, kas volikogu vastuväited jäävad jõusse või mitte.

Tegelikult muudeti looduskaitseseadust juba 2013. aasta kevadel ja 2014. aasta kevadeks oli keskkonnaministeeriumis valmis uus Silma LKA kaitse-eeskirja eelnõu. Ridala valda ei informeerinud sellest Koppa sõnul keegi.

„Saades teada, et uus eelnõu on juba ministeeriumides kooskõlastusringil, tähendab see, et ministeerium on selle etapi vahele jätnud ja neil pole kavaski muudetud eelnõu maakonnas rohkem tutvustada,” ütles Koppa.

„Vaatame ja ootame. Kui eelnõu siiski ilma Ridala volikogu arvamuseta kehtestatakse, siis otsustame, kas läheme kohtusse või mitte,” lausus Koppa.

Varem ei saanud Koppa sõnul määrusena kehtestatud eelnõu vaidlustada. Looduskaitseseaduse muudatuse kohaselt aga saavad kaitse-eeskirja laiendamist ja muutmist vaidlustada kõik menetlusse kaasatud isikud, sh omavalitsus.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lambi sõnul muudeti kaitse-eeskirja eelnõu sisupoolt (kaitsekord ja kaitseala piirid) viimati pärast 2012. aastal toimunud avalikustamist.

Pärast seda ei ole eelnõu kaitsekorras muudatusi tehtud. „Täiendatud on eelnõu seletuskirja. Seletuskirja täienduste tõttu ei vaja eelnõu uut avalikustamist,” ütles Lamp.

Keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare regiooni kaitse planeerimise spetsialist Elle Puurmann kinnitas, et Ridala vallavolikogu esitas keskkonnaametile 1. märtsil 2013 saadetud kirjas muuhulgas palve, et volikogule saadetaks looduskaitseseaduse muutmise järel uuesti kaitse-eeskirja eelnõu.

Ka Puurmann ütles, et uuesti seda vallale ei saadetud, sest eelnõu sisupoolde muudatusi ei tehtud.

Puurmanni sõnul edastas keskkonnaamet Silma LKA kaitse-eeskirja Ridala vallavalitsusele tutvumiseks tänavu oktoobris, kui eelnõu materjalid olid ka keskkonnaministeeriumis üle vaadatud ja täiendatud.

Silma looduskaitseala laiendamisega seonduvat menetleb Ridala vallas aga volikogu, mitte vallavalitsus, mis tähendab, et volikogule uut eelnõu ametlikult siiski ei edastatud.

Kui Silma LKA kaitse-eeskirja eelnõu läbib edukalt ministeeriumidevahelise kooskõlastusringi, esitab keskkonnaministeerium eelnõu vabariigi valitsusele kinnitamiseks. Täpsemat kuupäeva, millal see juhtuda võib, keskkonnaministeerium Lääne Elule öelda ei osanud.

Ridala vastuväide Silma LKA laiendamisele

Ridala vallavolikogu esitas Paul Varuli advokaadibüroo abiga Silma LKA kaitse-eeskirja eelnõu eelmisele variandile kaheosalise vastuväite. Vastuväite esimene osa puudutas kaitse-eeskirja määruse vormistuslikku ehk juriidilist poolt. Sisupoolelt ei olnud volikogu nõus põhjendustega, millega õigustati Silma LKA laienemist Ridala valla maadel.

Keskkonnaametile saadetud kirjas märkis Ridala abivallavanem Helen Koppa, et algselt 2009. aastal Tagalahele plaanitud sihtkaitsevööndi järkjärguline taandumine peaaegu kogu ulatuses leebema korraga piiranguvööndiks näitab, et tegelikult pole Ridala valla territooriumile jääval Tagalahel ja selle rannaalal nii olulisi loodusväärtusi, et senine kaitsekord (Väinamere hoiuala) vajaks muutmist.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp ütles Lääne Elule, et praegu Väinamere hoiualal oleva territooriumi kaitsealaks muutmine on tähtis, sest kaitseala võimaldab tagada paremini alal esinevate vääruste säilimist.

„Hoiualal ei ole võimalik reguleerida jahipidamist ega kalapüüki, mis on oluline ohutegur sealsele rahvusvaheliselt tähtsale rände- ja haudelinnustikule,” lausus Lamp.

Mõningad kaitseala tsoonide muudatused eelnõus on Lambi sõnul olnud kompromissi tulemus, kuid see ei tähenda, et kompromisse saab teha piiramatult. „Kompromissid on võimalikud ulatuses, mis tagavad veel väärtuste säilimise,” ütles Lamp.

Kuna Tagalahel peatub keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare regiooni kaitse planeerimise spetsialisti Elle Puurmanni sõnul vähem rändlinde, kui oli Tahu ja Saunja lahel, oli keskkonnaamet valmis leidma eri osapooltele sobivaid lahendusi.

„Sellest lähtuvalt on menetluse käigus tehtud muudatusi ka sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi vahelise piiri asjus Haapsalu Tagalahel,” ütles Puurmann.

Silma looduskaitseala arvudes

Planeeritava Silma looduskaitseala pindala on 6747 hektarit, millest 5216 hektarit on sihtkaitsevöönd ja 1531 hektarit on piiranguvöönd.

Praegu kehtiva Silma looduskaitseala pindala on 4820 hektarit, millest 4131 hektarit on sihtkaitsevöönd ja 689 hektarit on piiranguvöönd.

Sihtkaitsevöönd on üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest. Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist.

Piiranguvööndis tuleb majandustegevuses arvestada kaitse alla võtja kehtestatud tingimustega. Piiranguvööndis on lubatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas keelatud.

Allikas: keskkonnaministeerium.