Salajõe elanikud pelgavad uut turbakaevandust

Salajõe küla elaniku Reinu käes on purk värske kaevuveega, purgi põhjas on paks settekiht. Foto: Arvo Tarmula

Niibi raba uue turbakaevanduse keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu lõppes Salajõe elanike ettepanekuga saata aruanne lisaekspertiisi, sest on kahtlusi, et uuringud pole piisavad.

Keskkonnaamet kaalus võimalust saata keskkonnamõju hindamise aruanne ekspertiisi ja küsida sõltumatut arvamust, kas uuringud on kallutamata ja piisavad. Keskkonnaameti keskkonnakorralduse spetsialist Kai Vahtra ütles eile Lääne Elule, et lisaekspertiisi ei tellita. Uue kaevandusloa andmisega keskkonnaamet esialgu samuti ei kiirusta. „Täpsustame, selgitame ja läheme edasi samm-sammult,” ütles keskkonnaameti keskkonnakorralduse spetsialist Kai Vahtra.

Vahtra märkis, et lähiajal on kavas asja sellest huvituvate pooltega veel kord arutada. Ka on keskkonnaamet algatanud Salajõe karstiala uuringud, mis pole küll seotud kaevandusega, kuid võivad vee asjus selgust tuua.
Lääne-Nigula vallas asuva Salajõe, Vedra, Mõisaküla ja Ingküla elanike kaevuvesi on juba aastaid söögi- ja joogikõlbmatu. Kaevuvesi hakkas kehvenema kümmekond aastat tagasi, mil avati uus turbatootmisala Tui rabas. Rikutud on kümmekond kaevu.

„Vesi on hägune, halva maitsega, juua ja pesta ei taha. Läbi keeta ja toitu teha ajuti saab, aga ega see meeldiv ole,” ütles Salajõe elanik Mare Urbas.

„Varem kiirustasid külla tulnud sugulased esimese asjana kaevule, nüüd enam mitte, sest vesi pole enam see,” ütles Mare Urbas.

Nüüd kardavad Salajõe elanikud, et uus kaevandus võib asja veel hullemaks muuta. Seni tehtud uuringud aga ei näita, et turbakaevandamine oleks kaevuvett rikkunud.

AS Tootsi Turvas taotleb Niibi rabas uut kaevandusluba juba kolmandat aastat. Esialgu lootis Tootsi Turvas saada kaevandusloa 2013. aastaks. 2012. aasta lõpuks valmis keskkonnamõju hindamise aruanne, kuid elanikel oli nii palju etteheiteid, et otsustati teha lisauuringuid.

Nüüdseks valminud ja analüüsitud uued uuringud näitavad taas, et Salajõe vee kvaliteet on küll halb, kuid kaevandusel sellele mingit mõju ei ole.

Hüdrogeoloog Hedi Schwede analüüsis viies kohas Salajõe ja seitsme puurkaevu vee kvaliteeti, samuti seda, kas vee filtreid ummistab turbaheljum. Schwede sõnul on vees ülemäära rauda, filtreid ummistavad raud, liiv ja orgaaniline sete, mitte turvas. Schwede ütles, et pruun sete, mis ämbritäiesse kaevuvette ööpäeva jooksul tekkis, osutus rauaks.

„Vee kvaliteet ei parane, kui ka turbatootmine täiesti kinni panna,” ütles Schwede.
Urbas ütles, et elanikke ei rahulda selline hinnang. „Desinformatsiooni on palju. Kui hõljum ei ole turvas, mis see siis on?” küsis Urbas.

Urbas märkis, et liiva ja orgaanika toob heljumina kaevudesse suurvesi, kahel viimasel aastal aga, kui lisauuringuid tehti, suurvett ei olnudki, nii et uuringud ei saanudki midagi näidata. Ka pole analüüsitud viimase kümne aasta jooksul toimunud muutusi.

„See võiks anda pildi, mis on juhtunud ja mis võib hakata edaspidi juhtuma,” ütles Urbas.

Urbas tõdes, et kohalike elanike mälestused ei maksa tõendusmaterjalina midagi. Kohalike mälestuste järgi hakkas kaevuvesi minema kehvemaks pärast seda, kui 2002. aastal hakati kaevandama turvast Tui rabas. Eriti kehvaks on jäänud vee kvaliteet viimastel aastatel.

Salajõe kaldal asuva Juhani talu elanik, üle 70aastane Rein on Juhanil elanud elupäevad ja mäletab, et „õndsal vene ajal” võeti Salajõest toidutegemiseks vett, see oli puhas ja läbipaistev. Kümmekond aastat tagasi hakkas vesi Reinu mäletamist mööda kehvemaks minema. Nüüd on Salajõe vesi tumepruun, ümbruskonna allikad kipuvad ummistuma ja puurkaevu vett saab kasutada vaid aia kastmiseks.

„Toiduks ta ei aita,” ütles Rein.

Pärast duši all käiku tuleb veefilter ära vahetada. „Kui lased pool tundi, siis on täiesti umbes. Mitte üks tilk ei tule läbi,” ütles Rein.

Rein näitas ka läbikeedetud veega purki, kuhu oli nädalaga põhja settinud tumepruun kiht.
Söögitegemise vett võtab Rein salvkaevust, aga ka piirkonna salvkaevude vesi on viimastel aastatel halvenenud: muutunud kollakaks.

Kuigi uuringud ei näita turbakaevanduse mõju kaevuveele, on kaevandaja pakkunud, et rajab Salajõe elanikele uue puurkaevu.

Urbase sõnul pole aga üks puurkaev hajaasustusega külas lahendus. Veetorustike ehituse peaksid kohalikud elanikud ise kinni maksma ja see pole paljuski vanemaealistele inimestele jõukohane.

Lääne-Nigula valla arendusnõunik Olev Peetris ütles, et pole kindel, kas torustike ehitus ja käigushoidmine on jõukohane kohalikule omavalitsuselegi. Paigaldada tuleks puhastusseadmed, sest piirkonnas on suvemaju, samuti väga vähese veetarbimisega ühe-kahe inimese majapidamisi, nii et vesi torustikus võib minna roiskuma. „Ka pole täit kindlust, kas uue, eeldatavasti saja meetri sügavuse puurkaevu vesi on üldse puhas,” ütles Peetris.