Galerii: Neljapäevamemmed tõid oma näputöö peatänavale

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 30

Rannarootsi muuseumis neljapäeviti käsitööd tegema kogunevad naised – neljapäevamemmed – avasid teisipäeval Haapsalu pitsikeskuses oma näputöönäituse.

Näitus annab hea ülevaate, kui mitmekesist käsitööd naised teevad. On pitsilisi rätikuid ja kampsuneid; tikitud pilte, linu ja põllesid; vikerkaare kõigis värvides sokke, kindaid ja susse; saunalinu ja diivanipatju.

Kõige rohkem esemeid on näitusel Sirje Johanneselt. Tema kaks tikitud ja raami pandud pilti püüavad pitsikeskuse aknalaual ka möödujate pilke. Ühel pildil on muuseumi võrgukuur ja teisel jaala. Kui väga täpselt ei vaata, võib neid pilte ka maaliks pidada.
Johannes on tikkinud ka Vormsi motiiviga põlle, mis hakkab näitusel esimese asjana silma, sest on nii teistsugune. Vormsi motiiv pärineb memmede tikitud 20 m pikkuselt rannarootsi ajaloost jutustavalt vaibalt ja näitab selle kandja päritolu.

Teine viljakas näputöötegija on näitusele pandud esemete põhjal Alma Primakova. Eriti uhke on  tema heegeldatud päevatekk ja Haapsalu pitsimustriga padjakate.

Agneta Tominga spetsialiteet on olnud Vormsi rahvarõivis nukud, üks selline nukk on ka näitusel.

Muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa ütles, et osa eksponaate on pärit muuseumi kogudest ja kauplusest, osa on käsitööliste endi varudest ja neid saab ka osta.

„Ärge hakake massitööga raha kokku ajama, raha pole kedagi õnnelikuks teinud,” manitses Läänemaa käsitöömemmeks kutsutav Silvi Saarlo näituse avamisele tulnuid. „Oma kootud asi on ajalugu, see asi on tõeline.”

Seejärel tekkis naistel väike põlvkondlik dispuut. Saarlo lõpetas oma kirgliku kõne Eesti lambavilla kiitusega ja soovitusega hoiduda ersatsist. Noorema põlvkonna käsitööline, pitsikeskuse juht Mirje Sims kaitses ka uusi materjale, mis sobivad just uuemate toodete puhul.

„Nagu muutub maailm, muutub ka käsitöö,” sõnas Sims.

Rannarootsi muuseumi juht Ülo Kalm pakkus välja, et nüüd võiks kududa 20 m pikkuse vaiba Haapsalu salli ajaloost.
„Pange lõngakera valmis ja vardad sisse, igaüks, kes sisse astub, koob mõne rea ja pea see vaip valmis ei ole,” oli Saarlol plaan varnast võtta.

Neljapäevamemmed on käinud laatadel, aga selline näitus väljaspool muuseumi on neil esimene.

Näitus jääb pitsikeskusse detsembri alguseni.

Fotod: Arvo Tarmula

Rannarootsi muuseumi näitus (1) Rannarootsi muuseumi näitus (3) Rannarootsi muuseumi näitus (4) Rannarootsi muuseumi näitus (5) Rannarootsi muuseumi näitus (6) Rannarootsi muuseumi näitus (7) Rannarootsi muuseumi näitus (8) Rannarootsi muuseumi näitus (9) Rannarootsi muuseumi näitus (10) Rannarootsi muuseumi näitus (11) Rannarootsi muuseumi näitus (12) Rannarootsi muuseumi näitus (13) Rannarootsi muuseumi näitus (14) Rannarootsi muuseumi näitus (15) Rannarootsi muuseumi näitus (16) Rannarootsi muuseumi näitus (17) Rannarootsi muuseumi näitus (18) Rannarootsi muuseumi näitus (19) Rannarootsi muuseumi näitus (20) Rannarootsi muuseumi näitus (21) Rannarootsi muuseumi näitus (22) Rannarootsi muuseumi näitus (23) Rannarootsi muuseumi näitus (24) Rannarootsi muuseumi näitus (25) Rannarootsi muuseumi näitus (26) Rannarootsi muuseumi näitus (27) Rannarootsi muuseumi näitus (28) Rannarootsi muuseumi näitus (29) Rannarootsi muuseumi näitus (30) Rannarootsi muuseumi näitus (31)

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments