Puudega inimesed kardavad reformi

Läänemaa Invaühingu esimehel Madis Otil ei ole erilist usku, et töövõimereform parandab puudega inimeste tööhõivet. Foto: Arvo Tarmula

Puudega inimesed on tõusnud töövõimereformi vastu, sest esialgu on teada, mida riik neilt nõudma hakkab, aga selgust pole, kuidas inimene neid nõudeid täita suudab.

Üks, kes suhtub reformisse umbusuga, on Läänemaa invaühingu juht Madis Ott. „Reformi peale ma väga ei looda,” ütles Ott.

Varem, kui tervis oli parem, käis Ott tööl. Ta oleks väga rahul, kui uus reform ta taas tööle aitaks. Kõigi muude raskuste kõrval teab Ott, et puudega inimene peab ennast tööle saamiseks palju kordi rohkem tõestama kui terve inimene. Paljud, sh ettevõtjad suhtuvad puudega inimesse eelarvamusega.

Kui töövõimereform 1. jaanuaril 2016 käivitub, hakkab puudega inimesi haldama töötukassa. Töötukassa ei hinda enam inimese tervisekahjustuse ulatust, nagu teeb seda praegu sotsiaalkindlustusamet, vaid inimese võimet tööd teha.

Peab töötama või tööd otsima

Töövõime põhjal langetatakse kolme sorti otsuseid: inimene on töövõimeline ja talle töövõimetoetust ei määrata; tal on osaline töövõime või pole ta tööks üldse võimeline. Nende otsuste põhjal määratakse inimesele toetus. Kes ei ole töövõimeline, saab toetust 320 eurot kuus ja temaga tegeleb endiselt sotsiaalkindlustusamet. Osalise töövõime korral on toetus 180 eurot. Praegu saavad puudega inimesed pensioni, mille puhul arvestatakse varasemat töötasu ja -staaži.

Eesti puuetega inimeste koja juhataja Monika Haukanõmme sõnul hakkab osa inimesi uue süsteemiga rohkem raha saama, aga osa võib kaotada. „Et kellelgi ei tohi sissetulek väheneda, selle muudatuse oleme eelnõusse sisse saanud,” ütles Haukanõmm.

Kellele määrab töötukassa osalise töövõime, peab hakkama täitma aktiivsusnõuet. See tähendab, et puudega inimene on töötukassas tööotsijana arvel, käib koolitustel, võtab kord kuus töötukassaga ühendust. Talle koostatakse plaan, kuidas tööd otsida.

Kui inimene ei otsi tööd ega käi koolitustel ning tal pole selleks ette tuua mõjuvat põhjust, saab ta karistada. Esimesel rikkumisel peatatakse kümneks päevaks toetuse maksmine. Teisel korral kaob toetus juba kuuks ajaks. Haukanõmme sõnul on aktiivsusnõue inimestes tekitanud pahameelt. Riik paneb kohustused, aga pole kindel, kuidas saab inimene neid täita. Et käia tööl, vajavad puudega inimesed tihtipeale kõrvalist abi: tugiisikut, viipekeele tõlki, transporti jms. Omavalitsused, kes peaksid neid teenuseid tagama, ei ole ühtviisi võimekad.

Ajakirjanik, omastehooldajate eestkõneleja Tiina Kangro on kirjutanud, et töövõimereformi seadustikuga fikseeritakse, et 16–64aastane puudega inimene on üksnes tööloom, kelle ainus õigustus eksistentsiks on töötamine või tööle pürgimine.

Murekoht on, kust tulevad töökohad ja mis jõud paneb tööandjaid puudega inimesi tööle võtma ning töökohti nende vajadustele kohandama. Need abinõud pidanuksid olema juba varem teada, aga praegusest reformikavast ei leia neile küsimustele vastust.

Haukanõmme sõnul ongi reformi ees kaks suurt takistust: tööandjate valmisolek ja teenused, mis lubavad inimesel aktiivsed olla.

„Kõik saavad aru, et tööl on vaja käia, aga siis peaksid olema ka vajalikud teenused,” ütles Haukanõmm. „Usun, et need teenused töötatakse välja.

„Reformist pole kasu, sest sellel ei ole vundamenti. Enne peaksid olema teenused, et inimesed pääseksid tööle, ja töökohad, siis kohustus töötada,” ütles Läänemaa puudega inimeste koja juht Jaak Pihlakas. „Läänemaal ei ole lootustki tööd saada. Kes on asjalikumad, need on reformitagi töö leidnud.”

Reformiks on 300 miljonit eurot

Töövõimereformi käivitamiseks on 300 miljonit eurot Euroopa Liidu raha ja seda ei taha keegi lasta raisku minna. See on ka üks põhjus, miks reformiga kiirustatakse: et vastata 2016. aastal tingimustele, mida Euroopa Liidu raha saamiseks esitab.

Samal ajal on üksjagu teadmatust ja ebakindlust. Kuidas 300 miljonit eurot jagatakse? Kui palju läheb töörehabilitatsiooni teenuseks? Kui palju kulub töötamist toetavaile teenustele, kogu uue süsteemi edendamiseks? Omavalitsustele on Haukanõmmele teadaolevalt mõeldud tugiteenuste pakkumiseks üle 30 miljoni euro.

„Kui ei ole abistavaid-toetavaid teenuseid ja kui ei ole tööandja motivatsioonipaketti, see reform tööle ei hakka,” nentis Haukanõmm.

Töövõimereform

• Mitmeetapilise reformi eesmärk on suurendada tervisekahjustusega inimeste tööhõivet, aidata neid töö leidmisel ja hoidmisel, toetada tööandjaid vajaliku töökeskkonna loomisel.
• Senise püsiva töövõimetuse asemel hakatakse hindama säilinud töövõimet.
• Uut süsteemi hakkab valitsema töötukassa, kes hindab töövõimet, aitab leida sobivat tööd ja maksab toetust.
• Eestis on praegu umbes 100 000 töövõimetuspensionäri ja riik maksab neile pensioni üle 210 miljoni euro aastas. 2006 oli see summa 92 miljonit eurot ja töövõimetuspensionäe oli 68 300.