Läänemaalt valitud saadikud pooldavad kooseluseadust

Eesti katolik vaimulik, teoloog (eksegeet), ajaloolane, literaat, tõlkija ja kirjastaja Vello Salo pühapäeval Toompeal korraldatud protestimiitingul. Foto: Endel Apsalon

Lääne-Eestist riigikokku valitud kaheksast saadikust neli hääletab teisipäeval kooseluseaduse vastuvõtmise poolt, kolm on vastu, üks tahab kolleegidega nõu pidada, näitas eilne telefoniküsitlus.

Riigikogu õiguskomisjoni juht sotsiaaldemokraat Neeme Suur ütles, et hääletab teisipäeval kerge südamega selle poolt, et kooseluseadus võiks minna kolmandale lugemisele ja neljapäeval vastuvõtmisele.

„Seda seadust on vaja, et eesti perekonnad leiaksid paremat kaitset,” ütles Suur.

Suure sõnul on paljud selle seaduse vastu, sest pole endale eelnõu olemust selgeks teinud või ei ole neile seadus maailmavaateliselt vastuvõetav.

„Kui maailmavaade on sügavalt konservatiivne, selline, mis jagab inimesed klassideks, õigeteks ja valedeks, siis sinna ei saa midagi parata,” ütles Suur.

Küsimusele, mis ei võiks vastuseisu põhjustanud samasooliste kooselu seadustamist eelnõust välja jätta, vastas Suur: küsimus on ühiskonna terviklikkuses. Kedagi ei saa lükata ühiskonnast välja. Ei saa olla, et ühed on normaalsed ja teised vaadaku, kuidas hakkama saavad.

Kuigi Suur ütles, et nende erakonnas võib igaüks hääletada nii, nagu süda tunneb, lubas ka sots Kalev Kotkas eelnõule „jah” öelda.

„See on mõistlik [seadus] ja annab garantii nõrgemale poolele,” põhjendas Kotkas.

Kotkas tunnistas, et äge eelnõuvastane protest on häiriv, sest enamik proteste on põhjendamatud. Ta ütles, et on saanud sadu meile, aga kui ta on helistanud kirja lõpus toodud numbril ja tahtnud eelnõust rääkida, pannakse toru ära.

„Nad pole eelnõu lugenudki, vaid on langenud valeinfo kätte,” ütles Kotkas.

Ka reformierakondlased Lauri Luik ja Jaanus Tamkivi lubasid hääletada poolt.

„Pikk protsess on olnud, palju vaidlusi on peetud, lõpuks tuleb otsustada kas nii- või teistpidi,” ütles Tamkivi. „Viimased, vihkamist täis kampaaniad tõukavad poolt hääletama.”

„Hääletan seaduse poolt,” ütles Luik. „Olen kristlane ja hindan traditsioonilisi pereväärtusi, kuid seejuures austan ka inimeste vabasid valikuid.”

Eitajad tahaksid pikemat arutelu

Kaks endist keskerakondlast, nüüdsed Reformierakonna liikmed Kalle Laanet ja Tarmo Mänd on kooseluseaduse vastu.
„Olen algusest peale IRLi toetanud, et see eelnõu menetlusest välja võetaks,” ütles Mänd. „Miski peab elus püha ka olema.”

Männi sõnul toob seadus kaasa liiga radikaalse muudatuse ja seepärast oleks vaja pikka põhjalikku arutelu.

„Olen väljendanud algusest peale otse ja sirgelt, et olen selle seaduse vastu,” ütles Laanet. „Selleks on hulga põhjusi, aga esimene on, et eesti rahva jätkusuutlikkus on ohus.”

Eelnõu vastu on ka Tõnis Palts IRList. „Aeg ei ole kooseluseaduseks küps,” ütles Palts.

Palts toonitas, et ei ole vabameelsuse, geide ja lesbide vastu, aga viis, kuidas seda eelnõu läbi surutakse, on vastuvõetamatu. Seaduse tagajärgi on raske ennustada.

„See on väärtushinnangute vaheline võitlus. Ühel pool on vähemused, teisel pool austus kultuuri ja traditsioonide vastu,” oli Palts teistsugusel seisukohal. „On arusaamatu, miks nii suures väärtuste konfliktis tahetakse kiirustada.”

Ainuke kõhkleja on Kalev Kallemets Reformierakonnast. „Eesti julgeolek on kordi olulisem,” ütles Kallemets. Kooseluseaduse kohta pole ta veel otsustanud, kuidas hääletab.

IRL tahab rahvahääletust

Teisipäeval on kooseluseaduse eelnõu riigikogus teisel lugemisel, kolmas lugemine ja vastuvõtmine neljapäeval.

Enne seda arutab riigikogu IRLi esitatud eelnõu, mis tahab panna kooseluseaduse rahvahääletusele.

„Rahvahääletusel ei läheks see eelnõu läbi,” oli Palts kindel.

Kooseluseaduse eelnõu

• Reguleerib kooselulepingu sõlminud isikute (registreeritud elukaaslaste) õigussuhteid.
• Eesmärk on tagada mitteabielulises kooselus elavate isikute kaitse, kuid järgides, et see ei kahjustataks abielu institutsiooni ega vähendataks paaride motivatsiooni abielusid sõlmida.
• Praktiliste probleemide reguleerimiseks saavad pooled võimaluse sõlmida kooseluleping.
• Kooseluseaduse reguleerimisalasse kuulub kooselulepingu sõlmimise kord, registreeritud elukaaslaste õigused ja kohustused ning kooselulepingu lõppemise alused.
• Kooselulepingu tõestab notar, leping ja lepingus valitud varasuhe kantakse registrisse.

Allikas: riigikogu