35

Taebla gümnaasiumi direktor Jaanus Mägi – päev pärast kooli sulgemise otsust

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Taebla gümnaasiumi direktor Jaanus Mägi on Taebla kooli juhtinud 24 aastat. Õpetaja on ta Taeblas olnud kümme aastat kauemgi, 1980. aastast.

Jaanus mägi foto arvo tarmula (5)Mägi füüsikukäe alt on läbi käinud kõik 34 Taebla gümnaasiumi lendu ja vähemalt kolm lendu käib veel. Vähemalt kolm sellepärast, et kolmapäeval otsustas Lääne-Nigula vallavolikogu, et 2015. aasta sügisel Taeblas 10. klassi enam ei avata. Neljapäeval, päev pärast vallavolikogu otsust istume Mägi kabinetis ja ajame juttu.

Kas öösel magada ikka saite?

Sain hilja magama. Rassisin kodus keskküttekatlaga, mis üles ütles. Aga kui tõsiselt, siis… Päris und ta ära ei võtnud, aga emotsionaalselt raske on küll. See kahestumine, see saamise ja tahtmise vahekord: üks asi on võimalused, aga samal ajal võiks ju olla üks keskharidust andev paik Lääne-Nigula vallas.

Eks me ole selle kivi otsas muidugi aastaid istunud, et mis saab. Mõtteid on mitmesuguseid. Viis õpetajakohta kaob, st viis korda 24 tundi. See ei tähenda viit inimest, aga õpetajate koormus väheneb drastiliselt.

Mida vallavolikogu kolmapäevane otsus õigupoolest tähendab?

Vallavolikogu komisjonid leidsid, et võiks minna seda teed, et gümnaasiumiosa pikapeale kaotada. Sügisel uut klassikomplekti ei moodustata. Need, kes praegu õpivad, lähevad lõpuni. Kalkulatsioonid on puht majanduslikud, et oleks lootust saada raha kooli ümberkorraldamiseks ja remondiks.

Mis Teie koolimehesüda sulgemisotsuse peale ütleb?

Valus on. Peale selle olen ma kahes leeris. Ühte pidi, reaalselt ja majanduslikult mõeldes saan ma aru. Teist pidi on see emotsionaalne küsimus.

Jaanus mägi foto arvo tarmula (2)Kõige paremal juhul ehitatakse kolme miljoni euro eest uus põhikool. Kas Teil kui gümnaasiumi direktoril on niisugune tunne, et elutöö võetakse käest ära?

Iga töö lõpeb kunagi ja keegi pole siin maa peal igavene. Kahju on, et ei saa enam õpetada gümnasiste.

Vallavolikogu istungil jätsite hääletamata. Miks?

Ma olin kahevahel, kas tõsta kätt või mitte. Tundsin, et ma ei suuda hääletada.

Kui oleksite suutnud, kas oleksite vastu hääletanud?

Emotsionaalselt kindlasti. Majanduslikus mõttes mitte. Ei suutnud nii ega naa. Tundsin, et ühte pidi oleks vaja ja teist pidi oleks vaja.

Kui tõenäoline on, et see kolm miljonit eurot ikka tuleb? Äkki ei tulegi, nii et lõpuks pole kooli ega raha.

Nii ongi. Ega selle peale päris kindel olla saa. Aga volikogu seisukoht on selline, et mida varem protsessi alustada, seda suurem on tõenäosus raha saada ja uus koolimaja ehitada. Kui lükata otsus kaugemasse tulevikku, siis tõenäosus väheneks.

Ma tahaks siiralt loota, et raha tuleb, sest kooli sulgemine on sotsiaalses mõttes suur muudatus kogukonnas. Olgem ausad: praegune koolimaja on meie õpilaste arvu kohta liiga suur. Praegu on koolis 190 last, aga maja on ehitatud 780 õpilasele. Kõige rohkem on meil sees olnud 560 last. See oli aeg, mil ei olnud põhikooli Orul, Ristil ega Paliveres. Nende koolide teise ja kolmanda kooliastme õpilased käisid Taeblas.

Nii suurt maja enam vaja ei ole, ja mis kõige tähtsam: meie maja ei pea sooja. Oleme uued aknad pannud ja püüdnud siin toimetada, aga hoone vajaks uuendamist igal moel. Ainuüksi soojustamine võtaks üle 540 000 euro.

Jaanus mägi foto arvo tarmula (4)Kas Lääne-Nigulas ei ole gümnaasium identiteedi küsimus, nagu ta pisemais kohtades kipub olema?

Kuna on ühinenud kolm valda, siis nähtavasti ei võeta teda oma valla gümnaasiumina, sest ta pole seda olnud. Ta on kolmele vallale justnagu kaela sadanud. Eks ta ole pigem ratsionaalsuse ja majanduslikkuse küsimus. Kui vald saaks nüüdisaegse põhikooli, annaks see ehk piirkonnale plusse. Mine tea, mis saab aastate jooksul teistest koolidest. Esialgu me neid küll ei puuduta.

Kas Lääne-Nigula vallal on vaja nelja põhikooli?

Esialgu nad on olemas ja diskussioon selle üle läheks ehk liiga valuliseks. Mina isiklikult usun, et saaks hakkama ka vähema arvuga. Arvan, et neli kooli on ehk küll, aga kas just neli põhikooli, see on iseasi.

Kuidas siis mõistlik oleks?

Kolmas kooliaste võiks koonduda ühte kohta. See koht võiks olla Taebla uus põhikool. Kui rahvast jätkub, oleksid paralleelklassid, mis tingiks ka seda, et õpetus oleks kvaliteetsem. Aineõpetajail jätkuks koormust ja oleks vähem rändõpetajaid. Kui vaja, tuleb neid pidada, aga ega ta päris õige asi ole. Rändõpetaja tuleb ja läheb, ja neil, kes on põhikohaga, lasub kooli identiteedi kujundamine.

Mis Te siis Oru, Risti ja Palivere kooliga teeksite?

Pikas perspektiivis, kui lapsi jääb tõepoolest vähemaks, näeksin neid koole algkoolidena. Vallas oleks kolm algkooli ja üks põhikool.

Kas Taebla vallas oleks tehtud 2014. aasta septembris Taebla gümnaasiumi sulgemise otsus?

Ei oska öelda. Taebla volikogus oli see arutusel, aga siis leiti, et gümnaasium peab jääma.

Millega volikogu seda põhjendas?

Et gümnaasium on siin olnud, et siin on head haridust antud. Et tuleks jätkata ja leida võimalusi, et tuleks lapsi juurde. Et gümnaasium annab kogukonnale teistsuguse hingamise. Gümnaasiumiõpilane on ikka teisem põhikooliõpilaste hulgas. Olen näinud, kuidas suurem poiss kutsub väiksema korrale ja see vaatabki alt üles. Ongi respekt.

Kas tahaksite juhtida uut Taebla põhikooli?

Kui tervist, jaksu ja usaldust on, siis muidugi.

Kui kõik läheb soovide järgi, millal võiks siis uue koolimaja ehitus alata?

Protsess võiks käima minna 2016. aastal.

Kus uus kool asuda võiks? Kas peaks vana kokku lükkama ja uue asemele ehitama?

Jaanus mägi foto arvo tarmula (3)Mina arvan küll, et koht võiks sama olla. Ta on omaette õpingusaar, koht, kus on oldud aastakümneid ja vahest ka aastasadu. Kui vana remontida, tähendaks see uut ruumisüsteemi. Ta on ikka meeletult suur. See maja on valesti ehitatud. Ehituskvaliteet on halb. Keldrikorrus on liiga sügaval. Vesi tungib keldrisse. See on algusest, 1978. aastast peale nii olnud. Kui juba teha, siis tuleks ikka ehitada päris uus maja.

Riik on maagümnaasiumipidajal sõrmed sahtli vahele löönud, sest selle pidamine läheb meeletult kalliks. Mida arvata praegusest hariduspoliitikast?

Nii on. Präänikuks on raha, mida antakse kooli sulgemise eest. Kui umbes 50 last on gümnaasiumis, siis see on üle 15 lapse klassis – minu arust oleks see normaalne suurus. Kui lähemas keskuses on valikuvõimalustega gümnaasium ja kui õpilased arvavad, et nad sinna ei taha minna, et nad tahaksid oma kodukohas õppida, siis võiks neil see võimalus olla. Ei ole õige, kui seda võimalust ei ole. Teisest küljest, kuskil on siiski piir. See piir võikski maakohas olla 50 last. Meil tuleb paraku mõõnaaeg ja nii palju meil lapsi mõne aasta pärast enam ei ole.

Mis Teie arvates saab edaspidi Lihula gümnaasiumist ja Kullamaa keskkoolist?

Kui on öeldud, et kas või ninast veri välja, nemad oma gümnaasiumi hoiavad, siis võib-olla hoiavadki. Pikas perspektiivis arvan, et Kullamaa saab põhikooliks. Lihula kohta on väga raske öelda, mis saab. Geograafiliselt võiks ta olla, aga kas kogukond suudab teda ülal hoida ja talle sisu anda, seda näitab elu.

Jaanus mägi foto arvo tarmula (1)Kas võib juhtuda, et Taebla gümnaasiumiga läheb nagu Metsküla algkooliga Lihulas? Vallavolikogu tahtis kooli sulgeda, aga kogukonna survel jäi kool alles.

Metsküla oli pretsedent. Millegipärast arvan, et meil nii ei lähe. Kui kooli saatus oli aastaid tagasi kaalukausil, palusin tulla lapsevanemaid aru pidama. Minu üllatuseks oli tol korral huvi üliväike. Kui sulgemisotsus tehakse, siis tagasiteed ei ole. Siis on gümnaasiumiga lõpp. Ühte ja samasse majja täistsükliga gümnaasiumi praeguste seaduste järgi teha ei saa.

Kas oleks võimalik, et 2015. aastal jääb 10. klass avamata, aga 2016 avatakse jälle? Juhul kui uue kooli tarbeks näiteks raha ei saa?

Põhimõtteliselt on võimalik, et üks aasta jääb vahele. Seda ei keela keegi. Siis tekib auguga gümnaasium.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Piraat seakõrv
Piraat seakõrv

Mina seilasin omad seilamised juba ära. Wismari poisid, ärge parve põhja ajage.

Kaitse Tammid
Kaitse Tammid

Huvitav, miks keegi ei küsi hollandlaste käest sellist rumalat küsimust,et mida kuradima pärast te hooldate neid kaitsetamme ja miks te maksate minitele liivahunnikutele peale..,kas mõni meie riigimees üldse teab miks see nii on, miks makstakse Hollandis kuskile nn.peale…aga ikka selleks, et ellu jääda, muidu 75% kaob..jäädavalt..Meil aga äriliselt ei ole soblik kuhugi peale maksta. Varsti polegi enam võimalust…..Olen inagi Taeblas saanud hariduse, mida ei pea Häbenema ühelgi mandril, ühesgi riigi,kus ma viibinud olen. Hr. Mägi õpetus püsib ajus tänaseni, sama saan öelda kõigi vanade õpetajet kohta. Usun, et tuuled pöörduvad….

hääletamine
hääletamine

petitsioon.ee kuni 8.okt.-ni

Reformi imitatsioon
Reformi imitatsioon

Kui valla nn “haridusreform” seisneb Taebla kooli gümnaasiumiosa sulgemises ja kõik muu jääb nii nagu on, siis on midagi mäda. Mitte Taani riigis, vaid Lääne-Nigula valla juhtimises.

...
...
...
...
Me
Me

saeme oksa,millel ise istume.

soovitan
soovitan

oma lipu all seilata,mereröövlite lipp maha!!

?
?

Valimine on üldse keeruline erakondade kammajjaa.Kõigest hoolimata võiksid asjad õigesti minna,mitte nii,nagu halvas mõttes ,,jumal juhatab,,.

Miks küll
Miks küll

Taebla inimesed valimas ei käinud . Nüüd hilja süüdistada .

wpDiscuz