Pärnu haigla juht ja Eesti haiglate liidu esimees Urmas Sule. Foto: Arvo Tarmula
Pärnu haigla juhid ja nõukogu liikmed, kokku mõniteist inimest, külastasid täna Läänema haiglat ja Haapsalu neuroloogiahaiglat.
„Meditsiin on kogemuslik teadus,” viitas Pärnu haigla juht ja Eesti haiglate liidu esimees Urmas Sule venelaste ütlusele. „Pärnu haigla on seda meelt, et parimad uued teadmised on haiglate ja tervishoiutöötajate tegevuse mõistmine.
Pärnu haigla juhatus korraldab oma nõukogu liikmeile igal aastal paar väljasõitu teistesse haiglatesse, sest nõukogu liikmed ei tegele iga päev haigla probleemidega.
„Vaatame, kuidas kolleegid töötavad, mis koha pealt oleme ühtmoodi ja kus erineme,” ütles Sule. „Ja näitame, et oleme olemas.”
Sule sõnul on vastastikune tundmine suur väärtus ja eriti tähtis on see kriitilistel hetkedel.
Läänemaa haigla kohta ütles Sule intervjuus Lääne Elule, et haigla on oma vähese ressursiga hästi hakkama saadud.
Eesti tervishoiust ja praegu käimasoleva haiglate võrgustumise kohta ütles Sule, et rahaliselt oleme Euroopa Liidu efektiivseim. See tähendab, et raha on teistega võrreldes väga–väga vähe ja ka tervishoiutöötajaid on vähem kui tarvis. Tervishoiusüsteemi efektiivsus tähendab, et riigi tasemel rohkem kokku hoida ei saa.
„Olukorras, kus kõike on ebapiisavalt, pead mõtlema lahendustele, mis on optimaalsed,” ütles Sule. See tähendab, et raviasutused peavad tegema igal tasemel koostööd, kasutama oma personali ja raha parimal viisil.
„Keerukus on selles, et kui juhtimine on väljaspool Haapsalut, siis käib see teistmoodi,” ütles Sule. „Suurim kunst ongi, kuidas kohalikud olud ja Tallinna vaade nii kokku viia, et tulemus oleks kohalikele parim.”
Sule sõnul on haiglate võrgustumine juba ammu tegelikkus. Praegu toimuv paneb asja ka ametlikult paika, sätestab raha jm ressursi kasutamise.
„Igasugune kokkulepe on parem kui kokkuleppimata asi,” ütles Sule.
Sule muretses, et inimesed ei saa hästi aru, kui tähtis on riiklik haiglavõrk ja haiglate koostöö. Sule sõnul on seda vaja, et tagada ööpäevaringne valmis– ja lahtiolek. Et see on kallis, peab töö olema omavahel koordineeritud.
„Kolleegid väljaspoolt Eestit on kadedad, et me mitte ainult ei räägi strateegilisest planeerimisest, vaid et oleme selle ka riiklikul tasemel ellu viinud,” ütles Sule.
Meie riigis pole tegelikult midagi nii vähe, sest mõningate asjpulkade taskutesse ja päris tobedusteks jätkub kõike oi kui palju…
kui inimestele asjad lahti seletada, saavad nad väga hästi aru. Meil käib ainult üks sahkeramine ja ülbitsemine.