Kuigi Haapsalus on Suure trummi juures keskkonnajaam, kuhu saab viia ohtlikke jäätmeid, ja 12 kohas on konteinerid pakendite, paberi ja papi jaoks, viiakse ometi prügi Lembitu ja Lahe nurgal asuvasse pakendi-, paberi- ja papikonteinerite ümbrusse.
„Seal on suur probleem, teiste konteinerite juures sellist asja ei ole,“ ütles Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman.
Kuigi paberi-, papi- ja pakendikonteinerite tühjendamisega tegeleb Eesti taaskasutusorganisatsioon, on ümbruskonna korrashoid linna ülesanne.
„Selle asemel, et olla tänulik nende kahe konteineri eest, toovad vaimult vaesed, linna ilust ja heakorrast mittehoolivad linlased haljasalale suuri musti kotte, mööblit, jalatseid, jopesid ," ütles Lembitu ja Lahe tänava nurgal asuva konteineri lähedal elav Heljo Paiso. „Me ei kavatse sellega enam leppida. Hakkame valvama ja autode numbreid üles kirjutama, kes konteinerite kõrvale midagi poetavad.“
„See on niisama hea kui visata prügi maha keset Posti tänavat,“ ütles Vikman konteinerite ümbrusesse prügi viimise kohta.
Vikmani sõnul on linn mõelnud Lembitu ja Lahe tänava nurgale panna videovalve. Seni on räägitud turvafirmadega ja üritatud leida tehnilist lahendust, aga see on jäänud katki, sest pole elektri võtmise kohta.
Konteinerite ümbert prügi koristamine maksab linnale 500–600 eurot kuus. Kui inimestel tekib olmeprügi, mis tavalisse konteinerisse ei mahu, nt mööblit, siis seda saab viia Läänemaa jäätmejaama Pullapääl, sest ka Haapsalu keskkonnajaam sellist prügi vastu ei võta.
Vikman oli keskkonnajaama tööga rahul. Töötajad jälgivad seal, et inimesed paneksid jäätmed õigetesse konteineritesse.
Haapsalu keskkonnajaam on lahti teisipäevast reedeni kl 11-18 ja laupäeviti kl 10-16. Sinna saab viia paberit, pappi, pakendeid ja ohtlikke jäätmeid. Viimaste alla kuuluvad näiteks patareid, õlifiltrid, värvide ja lakkide purgid, kasutatud akud ja tahmakassetid.
Keskkonnajaam avati veebruari alguses, leping kehtib detsembri lõpuni. Keskkonnajaama pidamine läheb linnale maksma 7500 eurot.
„See on kordi vähem, kui jaamad olid linna peal laiali ja nende ümber tekkisid prügimäed,“ ütles Vikman.
Siis läks keskkonnajaamade ümbert prügi koristamine linnale maksma aastas üle 30 000 euro.
“Vikmani sõnul on linn mõelnud Lembitu ja Lahe tänava nurgale panna videovalve. Seni on räägitud turvafirmadega ja üritatud leida tehnilist lahendust, aga see on jäänud katki, sest pole elektri võtmise kohta.”
Korralikud ainid;) Loll on ikka see kes vabandust ei leia. Vähe sellest, et prügikastide vahetus lähetuses on kaks elektriliine kandvat posti, on KL maja paremas nurgas isegi kaamera olemas, mis õige nurga alt ka need prügikastid ära kataksid või saaks sinna teise kaamera juurde panna. Aga no kui pole kuskilt voolu võtta, siis ei ole, härrade jutt peaks ikka alati puhas tõde olema:)
No ja mis pildi te artikli juurde olete pannud?
See pilt ju Kastani tänava maja juures tehtud.