Puudega inimesed ei ole rahul valitsuse töövõimereformiga. Foto: Helen Viispert.
Puudega inimesed, omastehooldajad ja neid ühendavad organisatsioonid valmistuvad maakonnakeskustes üle-eestilisteks pikettideks, nõudes jätkuvalt töövõimetoetuse seaduse vastuvõtmise peatamist, kuni kogu planeeritav reform on süsteemselt läbi töötatud ja esitatud terviklik tegevuskava.
Valitsuse poolt kavandatav töövõimereform näeb ette, et 2016. aasta algusest hinnatakse töövõimetuse asemel erivajadustega inimeste töövõimet ehk seda, millises ametis nad oleksid suutelised töötama. Reformi järgi läheks inimeste töövõime hindamine sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassa pädevusse.
Senine töövõimekaotuse protsent asenduks kolme suure rühmaga – töövõimelised, osalise töövõimega ja töövõimeta inimesed. Sellega loodab valitsus vähendada tööta töövõimetuspensionääride arvu.
Valitsuskoalitsioon andis 11. augustil sotsiaalkomisjonile üle muudatusettepanekud töövõimereformi eelnõule, millega lükkuks reformi käivitumine esialgu plaanitud 2015. aasta suvest 2016. aasta alguseni.
Muudatusettepanekute järgi tõuseks ühtlasi ka töötasu piir, alates millest hakkab riigi poolt makstav toetus vähenema. Seni plaanitud 640eurose brutosissetuleku asemel tõmbaks riik inimestele makstavat raha koomale alates suuremast kui 960eurosest brutosissetulekust.
Puuetega inimeste esindajate sõnul ei ole aga endiselt töövõimereformi rakenduskava, kus oleks näidatud konkreetsed tegevused, tähtajad ja kulutuste eelarve. Sihtgrupil on palutud küll mitmel korral esitada arvamusi, kuid puudega inimeste esindusorganisatsioonidega pole reformikava sisulises lõikes siiani läbi arutatud ega kooskõlastatud.
Lisaks soovivad puudega inimesed näha põhjendatud kalkulatsioone reformi majandusliku ja sotsiaalse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse kohta peale 2020. aastat.
Reformi läbiviimiseks plaanib riik kulutada järgmisel kuuel aastal ligi 350 miljonit eurot, millest 180 miljonit eurot on Euroopa Liidu abiraha ja ülejäänu võetakse Eesti töötukassasse kogunenud töötuskindlustusmaksetest. Vaid alla poole sellest rahast jõuaks sihtgrupini otseste teenuste näol, kuivõrd ülejäänu kuluks uue süsteemi administreerimisele.
"Mulle ei meeldi, et vähendatakse puudega inimese võimet end ise aidata,“ ütles TTÜ õigusteaduse üliõpilane ja MTÜ Pane Oma Meeled Proovile juhatuse liige Sven Kõllamets. „Ei ole normaalne olukord, kus puudega inimestele laotakse kohustusi juurde, garantiisid vähendatakse, aga riigi kohustus midagi garanteerida praktikas ei parane," ütles ta.
„Kus on see tuhandetele inimestele vajalik kiire rehabilitatsioon, kiire abivahendi parandamine või asendamine, võimalused õppimise ajal väljaspool elukohta elada ja saada vajalikke teenuseid?“ küsis Kõllamets.
„Kuidas on võimalik töötada ja tööandjat mitte alt vedada, kui purunenud abivahend muudab su ootamatult abituks ja seda ei saa Eestis sobivaga kiirelt asendada?“ arutles Kõllamets.
Kõllametsa sõnul puuduvad Eesti riigil antud valdkonnas endale konkreetsed nõuded, mis lubab riigil vastutusest ja kohustustest liigagi tihti kõrvale hiilida.
„Puudega inimesed nõuavad tegelikult võimalust ennast ise aidata ja täidavad oma kohustust aktiivsusele heal meelel, kui ka riik täidab ja tagab tasakaaluks neid nõudeid, mida see neile paneb,“ lausus Kõllamets. „Kuidas tagada ise endale puuduvaid hädavajalikke teenuseid, kui karistuseks toetus ka veel peatatakse?” ütles ta.
17. juunil Toompeal toimunud piketi korraldanud puudega inimesi esindavad organisatsioonid andsid valitsusele ja riigikogule üle järgmised nõuded meetmete lisamiseks reformikavasse, millest aga ühegagi ei ole siiani arvestatud.
1) luua stipendiumid ja tugiprogrammid, mis tõstavad puudega inimeste kvalifikatsiooni tööturul – toetavad hariduseta ja töökogemuseta puudega inimesi ja teiste haavatavate sihtgruppide esindajaid, välistades reformi tulemusena nende sattumise elu hammasrataste vahele;
2) käivitada riiklik töökohtade loomise programm, sealhulgas sotsiaalsete töökohtade loomise programm ja motivatsioonipakett tööandjatele, kes palkavad osalise töövõimega töötajaid;
3) töövõimetoetuse maksmist ei saa seada sõltuvusse töötasu suurusest enne, kui on rakendatud adekvaatne süsteem puudest/terviseseisundist tulenevate lisakulutuste hüvitamiseks;
4) lahendada sotsiaalteenuste kättesaadavuse probleem, milleks on vaja saavutada kokkulepe riigi ja omavalitsuste vahel teenuste ühtsete standardite (liigid, maht, õigustatud isikud jne) ja rahastamise osas;
5) reformikavaga tuleb integreerida rehabilitatsiooni, abivahendite, erihoolekande ja omastehooldajate toetamise meetmed. Vaja on selgete prioriteetide seadmist (juba töötavad inimesed, tööturule sisenevad noored, omastehooldajad, töötada soovijad jne) reformi rakendamisel, et tagada ressursside kasutamise optimaalsus ja parim võimalik tulemus riigile.
Lõpliku otsuse pikettide toimumise kohta võtavad organisatsioonid vastu pärast Riigikogu sotsiaalkomisjoni 25. ja 26. augusti istungeid. Kui eelnõu saadetakse järgmistele lugemistele puuetega inimeste organisatsioonide poolt osutatud puudujääke kõrvaldamata, vastatakse sellele üle-eestiliste avalike väljaastumistega.
