Aulepa tuulepark Haapsalust nähtuna. Foto: Urmas Lauri
Seitsme aastaga kümnekordistunud tuuleparkide võimsus on toonud saartel ja Läänemaal kaasa olukorra, kus uusi tuuleparke enne 2020. aastat põhivõrguga liita pole võimalik.
Eelkõige on see tingitud taastuvenergeetika arenduste plahvatuslikust arengust, kus seitsme aastaga kasvas Eestis summaarne installeeritud elektrituulikute võimsus ligi kümnekordseks. Sellest johtuvalt ammendati suurema tuuleenergiaga piirkondades põhivõrgu tootmissuunaline läbilaskevõime, selgitas põhivõrguhalduri Elering liitumiste spetsialist Johann-Gustav Lend.
Täiendav tootmissuunaline võimsus tekib Saaremaale ja Lääne-Eestisse pärast Harku-Lihula-Sindi 330-kilovoldise õhuliini valmimist, mille ehitushanke plaanib Elering välja kuulutada 2016.–2017. aastal. Liini oodatav valmimisaeg oleks 2020. aastal. Uue liini ehitamine loob uued võimalused tootmisvõimsuste liitmiseks elektrisüsteemiga terves Lääne-Eesti regioonis.
2015. aasta lõpuks on planeeritud valmima Saaremaad ja Mandri-Eestit ühendav 110-kilovoldine kaabelliin, mille eesmärk on asendada üks olemasolevast kuuest 35-kilovoldisest kaablist, mis on amortiseerunud ning vähenenud töökindlusega.
Paraku tootmissuunalist võimsust sellest Saaremaal juurde ei tule, sest tegelik probleem on hoopis Lääne-Eesti 110-kilovoldises võrgus, mistõttu ka täiendavaid tootmisvõimsusi Lääne-Eestisse, sealhulgas Saaremaale rajada ei ole võimalik ilma võrgutugevdustöödeta, rääkis Lend.
