Läänemaa metsade vahel, seal, kus saavad kokku maakoht, elu ja teater asub Saueaugu teatritalu. Esmapilgul paistavad teatritalus neli hoonet, millest üks on veel ehitusjärgus olev ladu ja palju liblikaid, kuid siis kostub kuskilt ka luuleheli.
Teatrisaali ukse vahelt sisse piiludes paistab, et parajasti proovib Saueaugul lavastajana kätt kirjanik Tõnu Õnnepalu. Proove teeb ta Tartus Draama festivalil esietenduvale lavastusele „Meil siin Hüperboreas“. Tegemist on Aleksander Suumani samanimelise raamatu põhjal tehtud luulelavastusega, kus mängivad Aleksander Eelmaa ja Pääru Oja, tšellistina on tükki kaasatud Leho Karin.
„See on saarel elamise lugu ja luuletaja lugu,“ ütles Õnnepalu. Loo tegevus toimub Hüperboreas, Thule saarel ja räägib poeedi elust. Hüperborea on kreeka mütoloogias maa kaugel põhjas ja Thule saar on kreeklase Pythease 4. sajandil kirjeldatud saar, mida antiikajal peeti maailma põhjapoolseimaks kohaks.
Näidend räägib teekonnast iseenda juurde, kus noor otsib vanaduse tarkust ja vana püüab taas leida nooruse värskust. See süntees toimub ja mõlemad lähevad edasi oma teed.
Suuman kirjutas raamatu 70ndate lõpul, kui elas Vilsandi saarel. Raamat koosneb eraldi luuletustest, mis annavad kokku ühe terviku.
Mis seob Draama festivalil esietenduvat lavastust ja Saueaugu teatritalu? Paljud asjad. Näiteks see, et teatritalu eestvedaja Margus Kasterpalu on ka festivali korraldaja. See, et tegemist on ühise sõpruskonnaga, see, et proove saab teha rahulikus keskkonnas, kus on olemas teatrisaal.
Nädala kohapeal elanud näitetrupp toob ise eeliseks just selle, et teatritalus saab kogu prooviperioodi koos olla. Samuti ka senini võõra ümbruskonnaga tutvuda. Näiteks ühel õhtupoolikul, kui proovid juba läbi olid, võttiski Õnnepalu jalgratta ja sõitis ringi.
Saueaugul saavad näitlejad prooviperioodil mugavalt olla, sest endisest aidast on ümberehitatud majutuspaik näitlejatele. Veel on hoovi peal endine elumaja, millest üks pool on mõeldud Kasterpalu perele elamiseks ja teises pooles on köök ning asjaajamise koht. Loomulikult on veel eraldi maja teatrisaalile, mis mahutab umbes 100 pealtvaatajat.
„Hoovi peale ei mahuks ka rohkem, et trügimist ei tekiks,“ ütles Kasterpalu. „Ei taha seda kohta üle ka koormata.“
13 aastat tegutsenud teatritalu hakkab valmis saama – kõik hooned on rakenduse leidnud ja need on korda tehtud. Samuti on Kasterpalu sõnul nende aastate jooksul teater ennast ka tõestanud. Kasterpalu sõnul tuleb vähemalt viis aastat veel sellega tegeleda, et asi ennast ära tasuks.
Teatritalus ühe suve jooksul üle 15 etenduse ei tehta. Need etendused hajuvad suve peale ära. „Prooviperioodid ka sekka ja ongi suvi täidetud,“ ütles Kasterpalu. Tema sõnul on teatritalus kaks võimalust, kas nad produtseerivad ise kohapeale mõeldud tükke või etendavad kutseliste teatrite suvetükke.
Ka publikut on Kasterpalu sõnul kahte tüüpi – need, kes vaatavad üle kõik teatritalus olevad esietendused ja kohalikud, kes käivad ühte lavastust mitu korda vaatamas.
Teatritalu sai Kasterpalu sõnul alguse sellest, et tema isa küsis aastate eest tema, talu ainsa poja käest, kes oli õppinud filoloogiat ja ei teadnud talutöödest midagi, mis tal isataluga edasi plaanis on. „Mingi vastus tuli talle anda,“ ütles Kasterpalu ja rääkis isale teatritalu ideest, mille isa ka heaks kiitis.
Fotod: Arvo Tarmula
