Heidi Rohi (pildil) vehkles tipptasemel viimati 2007. aastal Euroopa karikavõistlustel Napolis. „Saime klubiga teise koha,” rääkis Rohi. „See oli väga suur kannatamine, hommikul kell kaheksa saali ja õhtul kell kümme saime tulema. Kogu aeg vehklesime.”
Vehklejad teevad tipus püsimise nimel ropult tööd. „Minu teada käis Eesti koondis enne MMi Saksamaal laagris ja seal nad vehklesid hommikust õhtuni,” lausus Rohi.
Kuidas oli kõrvaltvaatajana võistlust jälgida?
Tüdrukud on väga tublid. Mulle meeldis kõige tohkem kohtumine Itaaliaga. Itaalia, kelle võistkonnas oli ka värske individuaalne maailmameister, on ebamugav ja tugev vastane. Aga mulle tundus, et Eesti vehklejaile nende stiil sobis. Väga hea võistlus, meie omad võitsid kindlalt.
Naiskonna treener Kaido Kaaberma ütles, et võistlus itaallannadega oli numbriliselt suur, aga tegelikult oli see tasavägine?
Viimases matšis oli Ira [Irina Embrich] värske maailmameistriga [Rossella Fiamingo] vastamisi ja oli valmis torkama. Kui ta oli paar torget teinud, pidi itaallanna hakkama riskima ja nii sai Ira oma suurepärast ründeoskust demonstreerida.
Individuaalturniirilt tuli Erika Kirpule pronks. Kuidas seda hinnata?
Ikkagi väga kõva sõna! Mõelgem, kui vähe on Eestis inimesi. Mullu kuld, sel aastal pronks ja veel võistkonnas hõbe. See on uskumatu! See on ikka väga kõva tulemus.
Millest eestlaste edu vehklemises tuleb?
Ei tea. Ei oska öelda… Eestlastele lihtsalt sobib vehklemine…
Vehklejail pole ju supertingimusi ettevalmistusel.
Tingimused on pigem kesised. Samad saalid, mis olid 20 aastat, 30 aastat tagasi, neissamades veheldakse ka praegu. Ainult inimesed vahetuvad. Haapsalus ju veheldakse sessamas koolisaalis, Tartus turu kõrval vanas spordisaalis, Tallinnas ABCs.
Kas medalid aitasid Sinu ajal treeningutingimusi parandada?
Ei mäleta, et meil midagi lahedamaks oleks läinud. Said stipendiumi, aga treeningutingimused ei muutunud. Kõik oli ikka nagu oli. Pärast edukat võistlust said puhkusereisile sõita, seda küll.
Milliseid vehklemissaladusi siin Tuksi mändide all peidus on?
Kindlasti on üks edu võti ka siin peidus. See kant, see männimets, siinne ökoloogia on nii hea. Kui teed üldfüüsilist ettevalmistust, jätkub võhma tükiks ajaks. Saad põhja alla. Moskvast käivad vehklejad siin juba seitsmendat aastat. Sel aastal tuli ka šveitslanna Bürki [Gianna Hablützel-Bürki], Sydney olümpiamängude hõbe oma tütrega siia. Norralased on siin. Igatahes on see väga hea koht. Hooaja algusele laod siin korraliku vundamendi alla.
Kui palju sõltub vehklemiskoondise edu treeneritest?
Just võistkonnavõistluses sõltub treeneritest väga palju, sest taktika on väga tähtis.
Mida see taktika tähendab?
Kuidas võistkond hakkab võistlema, kes läheb rajale, mis järjestuses minnakse rajale ja kuidas neid vahetatakse ja kas vahetada.
Viimane matš Venemaaga. Kõik võinuks minna teisiti, kui Eesti oleks alguses läinud kahe-kolme torkega juhtima. Siis oleks pidanud venelased hakkama teisiti… Esimesed kaks torget on kõige tähtsamad. Venemaa on tugev, selles ei saa kahelda, aga õige taktikaga saab neid võita küll.
Kas Kaaberma on treenerina toime tulnud?
Eks ta kindlasti ole toime tulnud. Võistkond tundub olevat ühtne ja kokkuhoidev. Võib olla ka neli tähte, kuid kui keegi neist ei tee mitte midagi, ei tule ka edu. Treener peab olema nagu dirigent, kes paneb oma orkestri mängima.
Millised olid Sinu ootused-lootused MMi eel?
Meie naiskonna tee oli raske, kokku tuli minna tugevate vastastega. Hiina on ju väga tugev. Sellises reas võid konkurentsist iga matšiga välja kukkuda. Aga kui võit Hiina üle tuli ära, Itaalia tundus olevat meie omadele sobivam vastane ning siis läks minu lootus suuremaks.
Kui emotsionaalselt Sa matše vaatad? Kas karjud kaasa ka?
Hiinaga ei saanud küll ilma hõiskamiseta. Kuna me siin sööklas koos vaatasime, kargasid kõik muudkui püsti ja pikali [naerab]. Ka finaal oli väga emotsionaalne. Meil on ju siin laagris nii venelased kui ka eestlased. Ühed elavad omadele, teised omadele kaasa. Pidev kisa käis, oli väga emotsionaalne. Aga kõik läks rahulikult, lapsed on siin nii hästi sõbrunenud, et vaatamine teravaks ei läinud.
Heidi Rohi
- Sündinud 1966 Haapsalus
- Vehklemist hakkas harrastama Haapsalu spordikoolis 1977 Laine Küttimi ja Endel Nelise juhendusel
- MMil 2002 naiskondlik hõbe, 1995 pronks, 1992 individuaalne parim tulemus, 15. koht
- EMil individuaalne pronks 2001, naiskondlik 2003
- Kuulunud 1983–2007 Eesti epeekoondisse
- Meistersportlane (1983)
- Eesti parim naissportlane 2001 ning parima võistkonna liige 1995 ja 2002
Allikas: ESBL
