Läänemaa vallajuhid ei taha nõustuda Praxise koolivõrguanalüüsiga, mis leiab, et õpilaste arvu järgi tuleks Läänemaal aastaks 2020 üheksa kooli sulgeda ja hulk koole ümber korraldada.
Praxise hinnangul piisaks õpilaste hulka arvestades Läänemaale ühest gümnaasiumist Haapsalus, kuid läänlased ise arvavad, et üks maagümnaasium peaks kindlasti jääma ka Lõuna-Läänemaale.
Analüüsi koostajad järeldavad tehtud intervjuudele tuginedes, et kolme maagümnaasiumi – Lihula, Kullamaa ja Taebla – sulgemine on problemaatiline, sest volikogud pole valmis koolivõrgu korrastamise otsuseid vastu võtma.
Vallavanemad tahavad oma gümnaasiume
Kullamaa vallavanem Jüri Ott pole nõus, et Kullamaale piisab gümnaasiumi asemel ühest 6klassilisest algkoolist.
„Praegu on meie seisukoht küll, et tahaks kooli endisel kujul edasi pidada. Ma ei leia, et oleme nii halvas seisus,” ütles ta.
Oti sõnul lõpetas Kullamaal sel aastal põhikooli 18 last. Gümnaasiumi- ja põhikooliosas õppis kokku umbes 180 last ja 3–4 lapsega väikeklasse seal koolis ei ole.
Vallavanema sõnul on 2020. aastani pikk aeg ja ta loodab, et maale tuleb noori peresid juurde. „Me pole Läänemaa suhtes nii pessimistlikud. Loomulikult on keeruline, kuid vajadusel räägime hariduskoostöö asjus läbi ka naabervaldadega,” oli Ott kindel.
Ka Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos leidis, et Lihulas peaks gümnaasium säilima.
„Gümnaasiumi maine on viimasel ajal paranenud ja selle aasta eksamitulemused olid head,” lausus vallavanem.
Ojala-Toosi hinnangul oleks gümnaasiumi kadumine moraalne löök.
„Oleme Lõuna-Läänemaa keskus. Vahemaa, mis õpilastel siis lähima gümnaasiumini jääks, oleks pikk,” ütles Ojala-Toos.
Vaid Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus tunnistas, et mõnel tingimusel võiks Taeblas gümnaasiumiosa sulgemine kõne alla tulla. Näiteks kui riik tagab siis põhikoolile remondi või uue maja ehituse.
Vallajuhid on raske valiku ees
„See on volikogule mõttekoht, väga keeruline olukord,” tõdes Mikk Lõhmus. Vallas piirkonniti tehtud õpilaste prognoos näitab, et ees on paar halba aastat, siis väike tõus ja sellele järgnevad taas halvad aastad.
Lõhmus juhtis aga tähelepanu, et vallas elavate laste kõrval tuleks arvestada ka õpilasrännet. Nii näiteks on kolmandik Oru kooli õpilasi teistest valdadest.
Lääne-Nigula on üks neist valdu, kus analüüsi järgi tuleks neljast võrdväärsest põhikoolist kolm sulgeda.
Ridala vallavanema Toomas Schmidti sõnul on Ridala vald lõhkise küna ees. Vallas on kaks kooli, Uuemõisas 117 õpilasega 6klassiline algkool ja Ridalas 107 õpilasega põhikool.
„Meil teeb asja keerulisemaks geograafiline asend – kahe kooli vahele jääb Haapsalu linn,” ütles Schmidt.
Schmidti sõnul oleks asukoha ja laste arvu poolest targem arendada Uuemõisa kooli, kuid Ridalas on koolil lahedamad olud.
„Uuemõisa on arenguperspektiiviga piirkond, Panga küla aga hääbuv selles mõttes, et seal pole töökohti ja sinna ei lähe noored elama,” selgitas Schmidt.
Ridala vald on kavandanud Uuemõisa algkooli muutmist põhikooliks. Kolme lisaklassi tarbeks on kavas renoveerida mõisamaja üks tiib. Kahe kooli lastele jääks aga Uuemõisa ikkagi kitsaks.
Schmidti sõnul saaks Uuemõisa lapsed ka Ridala kooli viia, kuid ilmselt panevad paljud vanemad oma lapsed siis hoopis Haapsalu või Oru kooli. Pealegi jääks siis vallale majandada pooltühi mõisahoone.
„Sellest uuringust ei ole meil võimalik mööda vaadata, igal juhul peame tegutsema,” ütles Schmidt.
Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos ei osanud veel öelda, kas võiks kaks vallas tegutsevat 6klassilist kooli kokku liita, kuid ta ütles, et kindlasti lähtub vald selles küsimuses edaspidistest arvutustest.
Haapsalu kohta on Praxise koolivõrguanalüüsis mitu mudelit. Ühel juhul jääksid linna riigigümnaasium ja põhikool, teise variandina oleks neile lisaks ka 6klassiline algkool.
Haapsalu aselinnapea Liina Põld ütles, et linnavalitsus lähtub koolivõrgu arendamisel haridusministeeriumi üldharidusosakonnaga kooskõlastatud kavast, mis näeb ette põhikooli ja 6klassilist algkooli. Venekeelne Nikolai kool muutuks põhikooli venekeelseks õppeosakonnaks.
Uuringufirma Praxis avaldas läinud neljapäeval koolivõrgu analüüsi tulemused, mille kohaselt tuleks aastaks 2020 sulgeda või ümber korraldada pooled Läänemaa koolid.
Luik ei puutu siin yldse asjasse. Tema toovoit on treenerid.
Mis Praxis? – poliitiline tellimus kabineti vaikuses Haridusministeeriumilt, milles analüüsi kõige vähem. Praxis pole vähemalgi määral arvestanud kohaliku kooli sotsiaalset mõju tööhõivele ja kultuurile ning kohaliku omavalitsuse tulubaasile ja suureneb väljaränne. Uuringufirma Praxis, no arve liita lahutada osakab iga koolipoiss. Praxise analüüsist eeldanuks kohalike olude analüüsi, kuidas mõjutab kooli sulgemine omavalitsuse tulubaasi, töökohtade muutust, laste arv piirkonniti, regionaalpoliitilist aspekti, seadusandluse mõju, mida on vaja muuta, mitte nii, et paneme aga koolid kinni ja kõik läheb paremaks. Läänemaa riigigümnaasium on tüüpiline näide kuidas ei peaks hariduspoliitikat korraldama. Veame õpilased üle maakonna Haapsalu kokku, selle asemel, et õpilased saaksid kohalikus gümaasiumis heal… Loe rohkem »
Ega Põllult midagi tarka ei olnudki oodata!
enamus kes ei lähe LÜKi , lähevad ju pigem Tallinna kui kuskile maagümnaasiumisse…
Tundub, et neil on kahe klassi jagu vähem vastuvõetuid, sest endise nelja asemel ju kolm klassi. Lisaks on seniste 25-30 õpilasega klasside asemel 16-24-sed klassid. Üsna ilmekas on, et ühisgümnaasiumil on majandusklassi nimekirjas ainult 16 vastuvõetut. Olid ju endise Wiedemanni kooli majandusklassid vähemalt 30 õpilasega, tugeva konkursiga ja heade tulemustega. Seega on valdadel tõepoolest mõttekas oma gümnaasiumid säilitada.
Kust see teada veel on, kui vastuvõtmine alles käib? Ei saa ju otsustada poole pealt.
Läänemaa Ühisgümnaasiumi kodulehel väljas olev 10. klassi vastuvõetute nimekirjas on tubli klassijagu vähem lapsi, kui tänavusi lõpetajaid. Kui see tendents järgmisel aastal jätkub on valdadel vägagi mõttekas oma gümnaasiume säilitada.