Eesti Päevaleht, 12. juuni 2014. Repro: Urmas Lauri
Enamik regionaaltoetusi on läinud niigi tugevatele omavalitsustele, tugevdades neid veelgi, kirjutab Eesti Päevaleht.
Enim regionaalarengu toetusi on Eestis saanud Tallinn. See selgus äsja Tartu ülikoolis kaitstud inimgeograafia ja regionaalplaneerimise eriala magistritööst. Töö autori Ragne Kasesalu eesmärk oli välja selgitada, kuidas on 2004.–2013. aasta regionaalarengu toetused omavalitsuste vahel jagunenud ja missuguste haldusvõimet mõjutavate tegurite kombitsioon edukuse tagab.
Tööst selgus, et kõige rohkem mõjutavad toetuste saamist inimressurss ja demokraatlik otsustusprotsess. Elanike arv mõjutab otseselt seda, kui palju maksuraha linna või valla eelarvesse jõuab. Samal ajal on kõrgema sissetulekuga inimeste seas rohkem kõrgharituid, mis mängib rolli nii omavalitsuse maksutulu suuruse kui ka edukate projektitaotluste koostamise puhul.
Mahult on enim raha saanud Tallinn, Tartu ja maakonnakeskused. Raha saanute pingere eesotsas on enim Harju maakonna omavalitsusi. Maakondadest on enim saanud Harjumaa ja Tartumaa, aga ka Ida-Virumaa.
Toetuste saamise puhul mängib rolli ka kogukondade sotsiaalne aktiivsus, mida saab hinnata mittetulundusühingute arvuga tuhande elaniku kohta. Selgus, et mida kaugemal on omavalitsus maakonnakeskusest, seda rohkem on seal MTÜsid elaniku kohta. Kasesalu sõnul võib järeldada, et keskustest kaugemal elavad inimesed on rohkem valmis kogukonna tegevuses kaasa lööma.
TOP 5
- Tallinn 71,4 mln €
- Tartu linn 39,3 mln €
- Nissi vald 27,7 mln €
- Pärnu linn 19,8 mln €
- Jõhvi vald 19,7 mln €
Viimased kümme
- Misso vald (Võrumaa 49 304 €
- Paide vald (Järvamaa) 43 204 €
- Ruhnu vald (Saaremaa) 31 564 €
- Rakvere vald (Lääne-Virumaa) 31 564 €
- Pöide vald (Saaremaa) 24 620 €
- Piirissaare vald (Tartumaa) 22 152 €
- Õru vald (Valgamaa) 13 582 €
- Nõva vald (Läänemaa) 10 109 €
- Lüganus evald (Ida-Virumaa) 9395 €
- Oru vald (Läänemaa) 1853 €
