Ehitusinsener Ingvar Ehala: miks õppida inseneriks?

Ehitusinsener Ingvar Ehala kiidab insenerielukutset ja kutsub sel kevadel kooli lõpetavaid abituriente ülikoolis reaalteadusi õppima.

Nagu eelmistel aastatel, nii tuleb ka sel kevadel teha abiturientidel suuri otsuseid tulevikuks. Mäletan veel enda gümnaasiumi lõpuaega, kus edasiõppimise valiku langetasin alles vahetult enne ülikoolide sisseastumiskonkursside algust. Seepärast tahaksin gümnasistidele soovitada, et üks karjäärivalikuid on õppida inseneriks.

Insenerid tegutsevad väga mitmes valdkonnas: on ehitus–, mehaanika–, elektri–, keemia– ja mitmeid teisi inseneriameteid. Sõna „insener” tuleneb prantsuskeelsest sõnast „ingénieur”, mis tähendab kedagi, kes kasutab oma leidlikkust probleemide lahendamisel. Võiks öelda, et insener on seega probleemilahendaja. Näiteks ehitusinsener, kes mõtleb välja pereelamu või tööstushoone konstruktsioonilise lahenduse ehk kuidas hoone püsti püsib.

Paljudel võib olla arvamus, et insener peab filigraanselt oskama matemaatikat ja füüsikat. Jah, loodusteadustest täiesti üle ega ümber ei saa. Insener peab mõistma, kuidas toimib meid ümbritsev maailm. Tahan julgustada neid, kes arvavad ennast reaalainetes mitte kõige tugevamad olevat. See, et gümnaasiumi jooksul ei omandatud mõningaid õppeaineid täiel määral, ei tähenda, et ei võiks neid hiljem omal käel õppida. Hiljem, kui on tekkinud huvi eriala vastu ning on nähtud, kus ja kuidas õpitavaid teadmisi kasutada.

Huvi millegi vastu on põhiline motivaator millegi õppimisel ja endale selgeks tegemisel. Seega innustan kõiki põhikooli– ja gümnaasiumiõpilasi huvituma loodusteadustest, sest elukutsed, kus neid teadmisi vaja läheb, on äärmiselt huvitavad.

Peatun veidi enda valitud erialal — ehitusel. Nagu eespool mainitud, on ehitusinseneri töö loov. Kui arhitekt on see, kes määrab hoone funktsionaalsuse, kuju, värvilahenduse, siis insener on see, kes mõtleb välja, kuidas see reaalselt valmis ehitada. Millist ehitusmaterjali kasutada, kui suured peavad olema hoonet kandvad postid ja talad, millist tehnoloogiat kasutada hoone püstitamisel, kõike seda otsustab ehitusinsener. Ei tule tihti ette, et kaks hoonet oleksid täiesti sarnased. Seega on ehituse eriala vaheldusrikas, igas olukorras tuleb leida sobiv lahendus.

Inseneritöö tähendab ka vastutust. Eelkõige vastutust enda tehtud töö eest, kuid tihti ka paljude teiste eest. Seepärast on vastutavad ametikohad ka asjaomaselt tasustatud. Tippspetsialistide järele on tööturul alati vajadus, olenemata majanduse kõrg– või madalseisust. Üha enam on hakanud Eesti tööandjad väärtustama spetsialiste, kelle tööl on kõrge lisandväärtus.

Ingvar Ehala
ehitusinsener