4

Kasutatud sõiduki ostja kümme käsku

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Tarbijakaitseamet koostöös maanteeameti ning maksu- ja tolliametiga on koostanud kasutatud sõiduki soetajate tarvis nõuanded, mida tasub jälgida, kui on plaanis autoost.

Kuigi kasutatud asjadele ei ole kehtestatud teistsuguseid tingimusi kui uutele asjadele ning seega kehtib ka komisjonimüügi puhul kaheaastane pretensiooni esitamise õigus, tuleb kasutatud auto ostmisel arvestada, et see pole enam uus. Seega tarbija ei saa eeldada, et autol ei ilmne pärast ostu ühtegi viga, ja tegemist ei pruugi olla tootmisvigadega.

Tee ratsionaalne, mitte emotsionaalne ostuotsus. Emotsiooni ajel tehtud otsus ei pruugi olla kõige adekvaatsem. Isegi kui müüja käib peale ja ütleb, et sellele autole on veel soovijaid ja on vaja kiiresti otsus langetada. Peamine on ikkagi see, mida inimene ise soovib.

Kontrolli müüja tausta. Eraisiku käest ostes võib auto hind olla küll soodsam, kuid probleemide ilmnemisel on vaidlusi võimalik vaid kohtu kaudu lahendada. Ka juriidilise isiku käest autot ostes varitsevad mõningad ohud. Igaks juhuks tasub kontrollida ettevõtte tausta, et see ei oleks äsja tegevust alustanud ja et tal poleks maksuvõlgu. Ohumärk võib olla ka madal põhikapital või ilma selleta asutatud ettevõte.

Eraisiku puhul tasub vaadata, kas ta pakub ühte või mitut autot. Mitme auto müügi korral võib tegu olla varjatud ettevõtjaga ning sellisel juhul tasub samuti olla ettevaatlik.

Sõlmi alati kirjalik ostu-müügileping ning soovitavalt tasu pangaülekandega. Leping peab olema alati kirjalik ja kahes eksemplaris. Turvalisem on maksta ka pangaülekandega, kuna see jätab rahalisest tehingust ning makse saajast jälje. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik andmed: hind, läbisõidumõõdiku näit, lisavarustus, sõiduki muud andmed. Ning loomulikult peavad lepingus kirjas olema kõik kokkulepped. Tasub nõuda ka üleandmis-vastuvõtmisakti. Sõiduki eest tasudes jälgi, et saaja ja müüja on üks ja sama isik. Erisikult ostmisel ei laiene tarbijakaitsereeglid, kuna tegemist on kahe eraisiku vahelise tehinguga. Kui ikkagi maksta sularahas, tuleb küsida ostu eest tasumist tõendavat dokumenti.

Kontrolli sõiduki päritolu ja ajalugu. Kõik sõidukiga kaasa antavad dokumendid peavad olema originaalid. Ühtlasi võiks vaadata, kui kaua on auto müügis olnud. Kui kuulutus on väga ammu üleval, siis võib autol midagi ikkagi viga olla.

Vahendaja kaudu välismaalt ostmisel tee enne ostu kindlaks, kas vahendajal on olemas volitused auto edasimüügiks ning kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja müüja vahel.

Eestist ostetud kasutatud auto puhul on suureks abiks maanteeameti e-teeninduses hiljuti avatud võimalus kontrollida sõiduki andmeid ja ajalugu. Selle jaoks on vaja teada sõiduki VIN-koodi ja registreerimismärki, kuna nende koos kasutamisel näeb lisaks sõiduki andmetele ja piirangutele ka kindlustusjuhtumeid ning seda, kui palju on sõidukil omanikke olnud. Selle toimingu kasutamine e-teeninduses annab tulevasele autoostjale ka võimaluse kontrollida, kas auto VIN-kood ja registreerimismärk üldse kattuvad. Müüjalt tasub kindlasti nõuda ka registreerimiseelse ülevaatuse akti, mis annab ostjale juurde kindlustunnet, kuna maanteeamet on sõidukit kontrollinud ning sellega on mitmed riskid juba maandatud. Kui akti kohaselt vastab sõiduk nõuetele ning sellel muud märkused puuduvad, saab minna sõidukit kohe registreerima.

Probleemivabam on soetada sõiduk, millel on juba Euroopa sõiduki tüübikinnitus. Auto algset päritolu või sihtturgu saab kontrollida näiteks müügipaiga kohalik margiesindus. Tüübikinnituse numbri leiab sõiduki andmesildilt, mis peab alati välja nägema selline:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Suurbritannia päritoluga sõiduki puhul on äärmiselt oluline kontrollida VIN-koodi, kuna VIN-kood sisaldab enamikul sõidukitel infot nende päritolu kohta. Võib esineda juhtumeid, kus sõiduki juhtimisseadmed on omavoliliselt ümber ehitatud ning müüja esitleb sõidukit Mandri-Euroopa päritolu sõidukina. Sellist sõidukit saab Eestis registreerida üksnes juhul, kui ametlik margiesindus on kinnitanud kõigi ümberehituste vastavust tootjatehase nõuetele. Sellise kinnituse väljastamine on aga üsna põhjalik ja kulukas protsess ning kõik siinsed margiesindused ei ole seda alati valmis tegema.

Veendu, et sõidukit ei ole ümber ehitatud. Sõidukid peavad vastama tootja poolt ettenähtule. Oluline on pöörata tähelepanu tulevase sõiduki valgustusseademetele, väljalaskesüsteemile, istmetele, turvavööle jms. Selline kontroll annab kindlustunde, et autot pole muudetud määral, mil see ei vasta enam Eesti tehnonõuetele. Siinkohal võib jällegi nõuda registreerimiseelse ülevaatuse akti.

Veendu dokumentide õigsuses. Dokumentide kättesaamisel tuleb kindlasti kontrollida, kas ostetav sõiduk on tõepoolest sama, mille dokumendid tarbijale ulatatakse.

Ebaausad automüüjad on ostnud kokku hulgaliselt autode teenindusraamatute blankette ja lasknud teha eri teenindusfirmade pitsatid, millest sünnib kokku võltsitud teenindusraamat. Seega ei tasu usaldada teenindusraamatut, vaid auto läbisõitu võiksid tõendada erinevad kuluarved teeninduse, vahetatud varuosade ja remondi kohta. Põhiline kontroll tuleks teha ikkagi margiesinduses. On vähetõenäoline, et kümme aastat vana auto läbisõit on 100 000–200 000 kilomeetrit.

Kontrolli infot sõiduki võimalike tagaotsimiste kohta. Sõiduki päritoluriigi vastavate võimukandjate käest on võimalik saada informatsiooni sõiduki tagaotsimiste kohta.

Hinda sõiduki tehnilist seisukorda. Kui auto läigib nagu kuldmuna, võib sellel esineda silmaga mittenähtavaid puudusi. Avariiline kere võib küll terve välja näha, kuid mõned silmale peidetud komponendid ei pruugi enam korralikult töötada. Kindlasti tuleb nõuda proovisõitu. Kui müüja üritab kindlustamatuse taha pugeda, siis on tõenäoline, et autol on teatavaid puudusi ning tasub endale uus lemmik leida. Proovisõitu tehes on oluline jõuda ka maanteele, kuna siis saab teada, kas auto kisub, ujub, undab vms.

Auto korrasolekut saab kontrollida lähimas margiesinduses. Kui müüja ise mõnda kohta soovitab, võib see viidata võimalikule kokkumängule.

Kõige ohtlikum kasutatud autode puhul on peidetud avariilisus. Selle avastamiseks peaks kontrollima tihendite ääri, et leida märke ülevärvimisest, samuti otsima plastdetailidelt pragusid, mis viitavad paksule pahtlikorrale. Veel tasub kontrollida, kas uste ja muude keredetailide vahed on ühtlased.

Raskele avariile ja selle tagajärgede kõrvaldamisele viitab nahaga kaetud armatuurlaud, mida automüüja võib esitleda lisavarustusena. Nahast armatuurlaud võib kõne alla tulla Maserati ja Porsche mudelitel, aga kindlasti mitte laiatarbeautodel. Armatuurlaud kaetakse pärast avariid tehtud ebakorrektse remondi käigus õhukese nahaga, et varjata avanenud õhkpatjade luuke. Kogu teave auto tehnilise seisukorra kohta tuleb müüjalt küsida kirjalikult. Paberite järgi kehtiv tehnoülevaatus ei tähenda alati, et sõiduk on ka ostuhetkel tehniliselt korras.

Kui milleski tekib kahtlus, siis parem ära osta! Isegi kui kõik näib olevat korras, tuleks kokkuleppel müüjaga viia auto vastava margi esindusse kontrollimisele. Kui tarbijal on tuttav autoasjatundja, võiks ka tema ostu-müügiprotsessi kaasata. Suhtu skeptiliselt müüja juttu auto endise omaniku kohta, kes reeglina on naisterahvas või pensionär ning on autoga ainult pühapäeviti kirikus käinud jne. Ostes auto korralikult automüügifirmalt, leiab müüja mõne tõsisema probleemi ilmsikstulekul mõistliku lahenduse kuni auto tagasivõtmiseni. Eraisikust müüjalt või kahtlaselt automüügiplatsilt pole mõtet sellist suhtumist oodata.

Konsulteeri asjatundjatega. Autoturul püüavad autokaupmehed tihti olla targemad kui kõigi Euroopa riikide seadusandjad kokku. Siiski tasub olla ettevaatlik väidetega, nagu käiks sõidukite registreerimine ja tehnonõuete kontroll igal pool Euroopa Liidus ühtmoodi. Täpselt samuti nagu Soomes on tulumaks astmeline ja Inglismaal liiklus n-ö valel pool, on ka nõuded sõidukitele riigiti siiski pisut erinevad. Reegleid on ühes riigis palju ning need on kohati keerulised, seetõttu võiks autoostja enne tähtsa otsuse tegemist pöörduda maanteeameti tehnoosakonna poole. Kõiki peensusi pole ilma autot ja dokumente nägemata võimalik lahata, kuid nõu oskab amet ikka anda.

Kasulikku

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
rk, to kunn
rk, to kunn

järelikult sa ei sõida pikki otsi. Tallinn-Tartu käik on 400km, Saaremaa ots 450-500km, Võrumaale isegi ligi 600km.
500km nädalas (mitu pikka otsa + niisama) on mioinimum ja seegi teeb 52x500km= 26000km aastas.
Teiseks Euroopas on sõidetavad otsad tavaliselt pikemad ja tõesti, 100000km 10 aastaga on “eriline” tulemus.

Aino
Aino

Petta võid saada siin ilmas iga asjaga,pole autod mingi erand! Müün ise praegu eakat,aga väga kõbusat autot.Ootan soovijat,petta pole üldse plaanis…Kaalule viimine oleks liig mis liig hooldatud masina puhul,olgugi vana.

Lembitu+Karu+ja+kapitan+Tursk
Lembitu+Karu+ja+kapitan+Tursk

Võid ju terve elu kellegi vana autoga sõita ja olla nr 2 elu lõpuni:)

kunn
kunn

On vähetõenäoline, et kümme aastat vana auto läbisõit on 100 000–200 000 kilomeetrit.

See lause paneb jutu õigsuses kahtlema. Sõidan ise peaaegu iga päev ja nädalas mitu korda pikki otsi. Läbisõit aastas ei tule kuidagi üle 15 tuhande.
Paistab, et siin promotakse uute autode ostmist. Kui ostad autopoest uue auto ja sõidad väravast välja, siis oled juba hinnast kuni 20% kaotanud.

wpDiscuz