3

Karel Rüütli: Elektri väiketootmine tasub end ära

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Karel Rüütli. Foto: Albert Truuväärt / riigikogu kantselei

Sarnaselt ülejäänud Euroopaga kogub ka Eestis üha enam populaarsust taastuvatest allikatest energiatootmine, mille on oma südameasjaks võtnud paljud eramajapidamised, väikeettevõtjad ja ühistud, kirjutab riigikogu sotsiaaldemoikraatide fraktsiooni esimees Karel Rüütli (pildil).

Järjest rohkem on inimesi, kes on oma koduses majapidamises rakendanud tööle päikesepaneelid või koguni tuulikud või siis plaanivad seda teha.

Argumendid rohelise energia kasuks on kaalukad. Energia väiketootmine võimaldab eratarbijatel elektri hinna aastateks fikseerida ja kui mitte kohe, siis pikemas perspektiivis ka kodukuludelt kokku hoida. Samuti kahaneb tuntavalt inimeste poolt tekitatav ökoloogiline jalajälg. Riiklikus plaanis aitab hajusam energiatootmine ja taastuvate allikate laialdasem kasutuselevõtt oluliselt kärpida suuri ülekandekulusid ning parandada nii Eesti kui tema elanike energiajulgeolekut. Seejuures vähenevad senisest veelgi enam CO2 heitmeid, mis omakorda lubavad teenida lisatulu CO2 kvootide müügist.

Kõiki neid eesmärke teenib märtsis allkirjastatud uus koalitsioonileping, mis on võtnud selge suuna varasemast märksa tarbijakesksemale energiapoliitikale. Võimuleppes on mustvalgel kirjas, et sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond pooldavad elektri- ja soojatootmises järk-järgulist üleminekut taastuvenergeetikale. Siinkohal tasub rõhutada, et üleminekut ei rahastata mitte tarbija taskust, vaid heitmekaubanduse tuludest ning taastuvenergia koostöömehhanismide ning bilansienergia süsteemi kaudu. Viimane tähendab seda, et väiketootjatel peab olema tagatud võimalus toota võrku taastuvenergiat ja teha siis aasta jooksul tasaarveldus enda energiatarbimisega.

Seega on oluline, et juba lähiajal töötatakse välja ja jõustatakse seadusandlikud muudatused, mis lihtsustaksid ja soodustaksid energiaühistute loomist. Senini on tarbijate jaoks olnud suureks katsumuseks just bürokraatlikud takistused ja ka põhjendamatud lisakulutused. Vähemalt sama tähtis on väike- ja mikrotootjate vabastamine omatarbeks toodetud energialt aktsiisi tasumisest.

Kui võimuliit need tarbijakesksed sammud ära astub, siis miks peaksid nii tootjad kui tarbijad otsustama mikrotootmise ja taastuvenergia kasuks? Taastuvenergia väikelahenduste tehnoloogiad on tänaseks tublisti odavnenud. Samuti on läinud soodsamaks lokaalselt toodetav energia hind. Näiteks on päikesepaneelide elektrienergia saavutanud Eestis nn võrgu pariteedi ehk tema hind on muutunud odavamaks kui on elektri hind lõpptarbija jaoks. Lisaks on alates 2008. aastast langenud päikesepaneelide omahinnad ca 80 protsenti. Tänaseks on juba teatud määral lihtsustunud ka elektrienergia jaotusvõrku tagasi müümine ning võrguga liitumine.

Paremate tingimuste korral saaks juba lähitulevikus ka linnatingimustes ning korterites elades ise elektrit toota. Senini pole Eestis veel ühtegi energiaühistut, kelle toel see võimalik on. Kui energiaühistute loomine muutub hõlpsamaks ja rakendub bilansienergia süsteem, siis on ka lootust, et ühistud asuvad laiemal rindel energiat tootma. See muudab nii mikrotootmise kui -tarbimise eraisiku jaoks oluliselt mugavamaks ning lubab ühtlasi tarbijatel optimeerida energiale tehtavaid kulutusi. Turule tulevad uued energiaühistud ja väiketootjad aitavad igati edendada ka hajutatud energiatootmist.

Kui Eesti elanikel on reaalselt kasulik ja võimalik ise energiat toota, siis vähenevad ka igakuiseid kulutused elektrile. Seega pean ülioluliseks, et riik ei oleks enam väikeenergeetika edendamisel kõrvaltvaataja, vaid astuks kiiresti samme selle soodustamiseks. Mõistagi tuleb tagada ka see, et vastavad arengud oleksid püsivad ning pakuksid mikrotootjatele kindlustunnet ka võimuliidu muutumisel. Eesootavate energiapoliitiliste muudatuste valguses kutsun Eesti inimesi juba täna kaaluma varianti, et miks mitte ise energiat toota. Taastuvatele energiaallikatele tugineva energiasüsteemi kasuks räägivad nii keskkonnakaitse, majandusarengu kui ka julgeoleku tagamisega seotud kaalutlused.

Eesti energiapoliitika peab muutuma rohelisemaks ja tarbijasõbralikumaks. Vaid nii on võimalik suurendada riigi energiajulgeolekut ning anda inimestele vabadus ise energiat mõistlikel tingimustel toota ja tarbida.

Karel Rüütli, riigikogu SDE fraktsiooni esimees

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
pille
pille

karel võtab nüüd kaks kätt taskust välja võtab otsast kinni ja hakkab tegema

olaf
olaf

Kas tõesti? Kuidas? Mis ajaga? Vastasin hiljuti internetis mingi eurovalimiste küsimustele. Vastasin spetsiaalselt kõige totramalt, kui üldse oli võimalik (euandi.err.ee). Tulemus oli, et olen sots. Seepärast arvan, et see artikkel on midagi analoogset. Tunnen euroopa energiatootmist ja selle poliitikat hästi, mistõttu ootaks sellise pealkirjaga artiklit pigem mõnelt akadeemikult.

ätt.
ätt.

Taevaisa on rääkinud,mehed kohe elektrit tootma.Naabrid juba koguvad pulli peeru!

wpDiscuz