Taeblast mööda sõites ei oska paljud arvatagi, et seal tegutseb juba 20 aastat plasttooteid valmistav kõrgtehnoloogiline ettevõte.
Firma kannab ligi seitse aastat nime Cipax Eesti AS, aga tegevusala on tal olnud sama juba loomisest saadik. 29. märtsil 1994 alustati nime all Romo Plast AS. Firma rajaja oli Vormsis elanud eestirootslane Axel Friberg.
1995. aastast firmas töötav ja pearaamatupidajaks tõusnud Anita Laur meenutas, et Friberg kavatses tehase esialgu koguni Vormsi rajada.
„Ta mõistis siiski üsna kiiresti, et meretagused veod poleks ära tasunud, ning otsustas Taebla kasuks,” selgitas Laur.
Alustati maaparandusettevõtte Haapsalu EPT vanas angaaris. Romo Plasti nimi tekitas segadust, sest arvati, et tegu on autolammutustöökojaga.
Cipaxil on Taeblas 64 töötajat. Suveks lisandub neid veel, sest hooajal kerkib ka tellimuste arv ja töö hakkab käima kahes vahetuses.
Cipaxi juhataja Kaido Sasse sõnul õpetavad nad tavatöölisi kohapeal ise välja.
„Peamine on, et inimene tahab tööd teha. Laiskadel siin kohta pole,” ütles Sasse.
Pooled töölised elavad Haapsalus, ülejäänud Taeblas ja mujal tehase lähiümbruses.
Seda, et tootmistsehhis käib pidevalt vilgas töö, oli näha ka Lääne Elu külaskäigu ajal. Töömehed liikusid ülesandeid täites kärmelt ringi, niisama ei istunud keegi. Tehas ise on muljetavaldav. Hoone jaguneb mitmeks osaks, kus valatakse plasttooteid, tehakse järeltöötlust, pakendatakse ja ladustatakse.
Cipaxi kõige hinnalisemad masinad on neli gaasküttega ahju, kus pöörleva võlli külge kinnitatud metallvormide seintele sulab plastpulbrist tooraine. Jahtudes omandab see vormi järgi vajaliku kuju. Jahutamise järel võtavad töölised plastiku ümbert metallvormi ära ning vajalik toode ongi esmasel kujul valmis. Selle meetodi nimi on „rotovalu”.
Sasse sõnul on rotovalu pluss näiteks suuremahuliste toodete suhteliselt kiire ja lihtne valmistamine.
„Ühe tunniga on ka suuremat sorti toode esialgsel kujul valmis,” ütles ta, kui peatume kuumust õhkava ahju kõrval.
Ahjude temperatuuri reguleeritakse arvutiga. Ühe ahju juures töötab korraga kaks meest. Rotovalu ahjude juures käib töö ööpäev läbi, kolmes vahetuses. Ahjud peavad kogu aeg kuumad olema.
Vormid, milles plasttooted valmivad, on kallid. Seega hoitakse neid igaks juhuks alles, kui tellija peaks sama tootelahendust uuesti soovima. Kui klient teatab, et ta seda kindlasti ei soovi, läheb vorm purustamisele või üle kliendile. Kokku on Cipaxi laos ligikaudu 1000 mitmesugust vormi. Tuleb tunnistada, et 3000–liitrise mahuti vorm on muljetavaldavalt suur. Juhataja teab öelda, et nende tehases on võimalik toota ka kuni 7000–liitriseid mahuteid.
„Norra tehases toodetakse isegi kuni 15 000–liitrist,” muigas ta.
Palavate ahjude ääres askeldavate tööliste juurest liigume edasi monteerimistsehhi, kus käib järeltöötlus.
„Paigaldatakse kruvisid, metallkinnitusi ja muud,” tutvustas Sasse.
Suur ruum on jaotatud boksideks, kus iga tööline tegutseb eri suurusega detailide kallal. Keerulisemad ja suurt täpsust nõudvad viimistlustööd on robotlõikuri õlul.
Sealsamas on ka Cipaxi kvaliteedikontrolli osakond.
„Kolm siin töötavat inimest teevad pistelist kontrolli,” selgitas Sasse. „Usalda, aga kontrolli.”
Ettevõtte tuleviku asjus on Sasse optimistlik. „Oleme igal aastal suutnud tagada stabiilselt väikese kasvu. Loodame, et see jätkub,” ütles ta.
Klientide seas on neil nii suurettevõtteid nagu Volvo ja Scania kui ka väiksemaid firmasid.
„Volvo jaoks toodame kütusepaake ja tööriistakaste, mis kuuluvad veokite standardvarustusse,” rääkis Sasse.
Plastmahutid ja –anumad, mida Cipax valmistab, on tema sõnul väga eriilmelised.
Mõned üldisemad näited firma toodangust: prügikonteinerid, merepoid, settekaevud, päästeparved. 95 protsenti toodangust läheb eksporti.
Sasse rääkis, et 1997. aastal osteti ettevõte üle Rootsist pärit Xano grupi poolt. 2003 sai ettevõte nime Örnplast Eesti AS ning neli ja pool aastat hiljem võeti ühine nimi samuti Xano grupile kuuluva Cipax Industri ABga.
Sasse on ise ettevõttes töötanud juba 11 aastat, alustades sisseostuosakonnas. Staažikas töötaja on ka Hindrek Rank, kes on ettevõttes algusest peale ning tõusnud lihttöölisest viimistlusosakonna juhatajaks.
Taeblas on kontserni Baltimaade ainus müügikontor. Müüakse ka Soome, mis on aina kasvav turg. Põhisihtkoht on Rootsi, kus on alles küll müügiesindus, kuid tehas on uksed sulgenud. Sinna läheb ligi 80% kõigist toodetest, mis Taeblas valmivad. Kontsernil on tehas ka Norras ja hiljuti avati tootmine Poolas.
„Transport siit Poolasse ei olnud tasuv. Mõttekam oli sinna uus tehas rajada,” selgitas Sasse. „Kuna nad alles alustasid, siis aitame veel veidi neile sisseelamisperioodi jooksul tootmisega kaasa.”
Ettevõte valmistab ka ligi 100 liiki standardtooteid, mida ostavad kliendid, kes ei vaja erilahendusi. Juhataja sõnul ladustavad nad tooteid veidi pikaajalisemalt kohapeal, kuid mitte väga suurel hulgal, sest plastmahutid on palju ruumi võttev kaup. On ka spetsiifilisi tooteid, mis on küll mõeldud koheseks ekspordiks, aga jäetud tagavaraks.
„Peame tootma ikkagi väikese varuga. Kui me ei suuda näiteks autotööstuse jaoks tarnida vajalikku detaili ja nende tootmine seiskuks, oleksid trahvid lepingu rikkumise eest üüratud,” ütles Sasse.
Fotod: Arvo Tarmula
