Haapsalu pitsikeskuses on tänasest avatud Marta Kumari 80 aasta juubeli näitus, mis üllatab kindlasti paljusid haapsallasi.
„Neile, kes teavad Marta Kumarit eelkõige notarina, on see näitus igal juhul üsna ootamatu,” ütles Haapsalu käsitööseltsi eestvedaja Mirje Sims.
Üle 30 aasta Haapsalus notariametit pidanud Kumari nentis, et näitus on ootamatu talle endalegi.
Kumari näputööst on pitsikeskuses sisustatud pisike toake, kust leiab heegeldatud äärepitsi, linikuid, kübaraid, voodikatte ja seitse nukku.
„Täpselt nii korrektne, kui oli Marta notarina, on ka tema käsitöö — täpne, mõjuv ja kvaliteetne,” sõnas Sims.
Mirje Simsi sõnul saigi ta Kumari näituseks ärgitust käsitööseltsi naiste jutust, et Martal on kodus ilusad nukud, keda pole noorematest inimestest keegi näinud.
Kumari ütles näituse olevat mitmekümne aasta töö.
„No üks 35 aastat tagasi hakkasin käsitööd tegema,” sõnas ta.
Kumari käsitööharrastus sai alguse abikaasa margihuvist.
„Mees kogus marke. Mina siis mõtlesin, et hakkan rahvariides nukke koguma,” ütles Marta Kumari.
Kokku on Kumari pealaest jalatallani valmis teinud nii 12 nukku, näitusel on väljas seitse. Osa on kodus, osa ära kingitud. Kui palju ühe nuku tegemine aega võtab, ei oska Kumari öelda.
„Selle Muhu nukuga oli küll palju tööd, nii et ma ei hakka pakkumagi,” nentis ta.
Muhu rahvariidepõll ja tanu on peene ja keeruka tikandiga, ja ega tegu pole vaid pealispinnaga.
Ka nukkude alusriided on ise õmmeldud ja pitsilised, täpselt nii nagu peab.
Peale Muhu on näitusel Lihula, Häädemeeste, Mustjala, Paistu, Kihelkonna ja Kirbla rahvariides nukud.
Iga näitusel eksponeeritud eseme kohta on Kumaril rääkida oma pisike markantne lugu.
Näiteks, et nukkudele näod on joonistanud pallaslasest kunstnik Helju Sarnet Zauram, kelle abikaasa oli advokaat, nii et Zauramid ja Kumarid käisid perekonniti läbi.
Peale nukkude ehib väljapanekut heegeldatud päevatekk. Marta Kumari ütleb, et just see muster olnud eesti ajal väga popularne. Samasuguse mustriga teki heegeldanud Maria Laidoneri teenija.
Roosad heegeldatud kübarad ütleb Kumari olevat tehtud tarbe pärast. Kümmekond aastat tagasi heegeldanud naised ikka hooajakas kübaraid.
Tubli mütsiheegeldaja olnud tollal ka Haapsalu tuntud käsitöömeister Silvi Saarlo.
Peale kahe näitusel oleva roosa kübara on Kumaril kodus veel kolm valget. Kui sõbrannad tulevad külla, siis pistetakse kübarad pähe. Viiest täiesti piisab, sest ega rohkem rahvast korraga kokku tule.
Tikitud vesti kohta jälle ütleb Kumari, et ostis seeliku ja vesti jaoks riide, ja leidis just siis sellise mustri, mis riidega klappis. Nii saigi vest tikandid peale ja sai tore.
Marta Kumari on sündinud 11. märtsil 1934. aastal Orukse külas Palivere vallas.
Ta lõpetas Palivere mittetäieliku keskkooli ja Haapsalu pedagoogilise kooli klassiõpetajana ning asus tööle Jõelähtmes.
Edasi õppis Kumari Tartu ülikoolis õigusteadust.
Aastatel 1966–1998 töötas ta Haapsalus notarina. Kumari esimesed tööruumid, muide, asusid Haapsalu pitsikeskuse vastas, üle tee, praeguses Maie pildiraamiäri majas.
Käsitööhuvi sai Marta Kumari kaasa kodust: Marta ema Eliise Marie oli tuntud kangakuduja, kinda– ja sokimeister.
Marta Kumari soe soovitus kõigile on hakata käsitööd tegema: see rahustab närve ja annab tulemust.
Kui küsida temalt, mida ta tahaks paremini osata, millist oskust veel lihvida, siis vastab Kumari, et madalpistet tahaks ta küll osata paremini teha.
Marta Kumari juubelinäitus Haapsalu pitsikeskuses on avatud aprilli lõpuni.
Fotod: Arvo Tarmula
Üle 30 aasta Haapsalus notariametit pidanud Kumari nentis, et näitus on ootamatu talle endalegi.
Haapsalu käsitööseltsi eestvedaja Mirje Sims.
