Tõnis Padu haigestus umbes kuu aega tagasi, ööl vastu kolmapäeva lahkus ta jäädavalt. Arhitektiharidus käes, töötas ta üle 20 aasta maakonnaarhitektina. Viimased kümme aastat oli ta linnavalitsuses muinsuskaitseametnik. See tähendas, et muinsuskaitseamet andis osa oma ülesandeid omavalitsusele üle.
„Haapsalu patrioot, kõike ta teadis ja uuris, ta oli nagu elav ajalugu,” meenutas Hannes Danilov, kes töötas Tõnis Paduga koos 1990. aastail Lääne maavanemana ja veel varem rajooni täitevkomitees.
Danilov tõstis esile Padu rolli muinsuskaitsja ja linnaplaneerijana. Padu seisis selle eest, et Haapsalus säiliks ajalooliselt väärtuslik linnakeskkond. Ta seisis muinsuskaitse põhimõtete eest ka nõukogude ajal, mil taheti puitmajade asemele ehitada küll madaltihedat hoonestust, küll ridamaju.
Padu oli üks esimesi, kes võttis kasutusele digitaalse planeerimise ja selle pakutavad võimalused.