Eile leotas enam kui poolteistsada õngitsejat Nasva jõe suudmealal kunagise hotelli ja jahtklubi juures ussikesi ja tõuke. Aeg-ajalt naksasid prisked särjed õngekonksu ja kalameestel oli jälle saak ämbrisse poetada, kirjutab Aare Laine Saarte Hääles.
Mändjala mees Tarmo Sink ütles, et tore kevadilm lausa kisub jõe äärde. “Tähtis pole saak, vaid kohalolek,” arvas põline saarlane.
Jahisadama kail vibutas õngeritva ka kaks õrnema soo esindajat. Kuressaarlasel Palmi Saarel oli üks plastikämber ääreni särgi täis ja täis hakkas saama juba teinegi. “Rohkem ämbreid pole kaasa võtnud. Kui teine ka täis saab, ju siis sellest piisab,” oli endine lasteaednik, nüüdne pensionär saagiga rahul.
Palmi Saarele ei meenunud ükski varasem aasta, mil särg oleks juba märtsi teises pooles jõkke kudema tulnud.
Lõuna paiku pärast tööd jõudis jõe äärde Kuressaare ametikooli meister Olev Aru, kes on kevadist särjepüüki harrastanud üle neljakümne aasta. Aru mäletas, et ka hulk aastaid tagasi hakkasid esimesed särjed konksu otsa juba märtsi lõpus.
“Tavaliselt algab särjepüügiaeg aprillis või isegi mais, aga olen Nasva jõest saanud särgi ka varasematel aastatel 25. märtsil,” kinnitas Aru.
