Lõuna–Läänemaa valdade 2014. aasta eelarved näitavad, et valdade investeerimisvõime on vähene või olematu.
See tähendab, et midagi suuremat ehitada või parandada ei saa — omavalitsuste eelarved sarnanevad vaesemapoolse pere omaga: sel aastal parandame trepi, tuleval aastal lapime katust.
„Olgem ausad, ei ela keegi hästi. Kui kellelgi on veel võimalik laenu võtta, siis on hea,” sõnas Hanila vallavanem Arno Peksar.
Lihula elab kuidagi ära
Lihula eelarve maht on 2,2 miljonit eurot nagu mullugi.
„Seniolnu koopia,” nentis Lihula vallavolikogu esimees Jaak Kastepõld.
„See ei ole edenemise eelarve. See on äraelamise eelarve,” märkis ka valla pearaamatupidaja Maire Pank.
Üksikisiku tulumaksu tõusu planeerib Lihula tagasihoidlikult — 3,9 protsenti.
„Mullune planeeritud tõus oli 6,3 protsenti ja see tuli jeeli–jeeli kätte,” sõnas Pank.
Kastepõld hindas investeerimisvõimet lahjaks. Suurema osa rahast sööb ära haridus.
Vallas on kolm kooli, ainuüksi gümnaasiumiõpetajate palkadeks tuleb vallal juurde maksta 23 600 eurot.
Et volikogu komisjonides on varasema viie asemel seitse liiget, kasvasid valitsemiskulud.
Valimiste eel lubatud tasuta lasteaiatoit neelab eelarvest 8000 eurot, tasuta süüa saavad lapsed 1. septembrist.
Plaan oli maksta 1. märtsist, aga raha kulub lasteaia katuse remondiks, mis läheb maksma 10 500 eurot, selgitas Jaak Kastepõld.
Ainus suurem investeering on riigi antud 5600 eurot, mille eest on plaanis tellida kooli spordihoone renoveerimisprojekt.
5000 eurot on eelarves kultuurikeskuse trepi remondiks. 4000 euro eest vahetatakse mõned Kasari kooli aknad.
Suuri investeeringuid vajaksid gümnaasiumi spordihoone, mis ei pea sooja, kooli staadion ja lagunev Lihula mõis.
Uut laenu ei saa vald võtta enne tulevat aastat. Omal ajal võttis Lihula suuri laene, mille eest ehitas KuMa (raamatukogu ning kunsti– ja muusikakool), renoveeris lasteaia, remontis gümnaasiumi ja ehitas katlamaja.
Lihula Vara ja Lihula Soojuse laenudega koos on valla laenukoormus üle 60 protsendi.
Martna kavatseb laenata
„Kui meie omal ajal joone alla jäime ja laenu ei saanud, olime kurvad. Praegu on meil hea meel. Me oleks käpuli nagu Lihula,” sõnas Martna vallavanem Tiiu Aavik.
Veidi üle 900 000 euro suuruse eelarvega Martna on kolmest Lõuna–Läänemaa vallast ainus, kellel ei ole laenu.
Nüüd kavatseb vald laenu võtta. „Eks meil ole paar unistust,” sõnas Aavik.
Eelarvet tervikuna hindas Aavik siiski konservatiivseks. „Väga hulljulgeks ei julge minna, muidu unistame end lõhki,” sõnas Aavik.
Kui palju ja kuhu vald laenuraha investeerib, ei tahtnud Aavik esialgu veel öelda, aga tõenäoliselt võetakse kaks suuremat laenu suurusjärgus üle 100 000 euro.
Üksikisiku tulumaksu kasvu planeerib vald seitse protsenti. Pisemate investeeringutena on kavas paigaldada Rõudesse ja Lähtrusse tänavavalgustus ja panna Kasari mäele mustkate.
Suuri investeeringuid vajaksid kool ja lasteaed.
„Kui oleks raha, siis teeks need kohe korda. Laste arv ei kahane, nii et on, kellele teha,” ütles Tiiu Aavik.
Kullamaa müüb vara
„Väga pingeline,” iseloomustas Kullamaa tänavust eelarvet pearaamatupidaja Aare Lauren.
Üle poole tuludest kulub haridusele, sh gümnaasiumi ülalpidamisele, mille rahastust vähendas riik üle 20 protsendi.
Suuremad investeeringud — koolimaja remont — on lükatud tulevasse aastasse.
2014. aasta suurim investeering on 4000 eurot lasteaia esimese korruse remondiks.
Kui vallal õnnestuks maha müüa Koluveres asuv omal ajal riigilt saadud metskonnamaja, võetaks lasteaia remont suuremalt ette. ütles Lauren.
Metskonnamaja loodab vald maha müüa 10 000 euro eest. Hoone on müügis olnud ka varem, kuid müüa pole seda õnnestunud.
80 000 eurot on eelarves teede korrashoiuks: mustkate Kullamaa–Liivi teele ja lõpetada teetammi ehitus.
Üksikisiku tulumaksu kasvu planeerib Kullamaa julgesti — seitse protsenti. „Usume oma ettevõtjaisse,” põhjendas Lauren.
Hanila ehitab sadamat
Enim — ligi kaheksa protsenti — on kasvanud Hanila valla eelarve maht. Sellele vaatamata nimetas Arno Peksar seda äraelamise eelarveks.
Eelarve suurus on 1,4 miljonit eurot. Vald on planeerinud üksikisiku tulumaksu tõusu viis protsenti.
„Mullu oli 3–4 protsenti, aga tuli rohkem,” sõnas vallavanem Arno Peksar.
Hanilas tõuseb kõigi valla palgal olijate palk viis protsenti — sama palju kui mullu. „Kriisieelne tase peaks olema käes või ülegi,” sõnas Peksar.
Tänavu kavatseb vallavalitsus vahetada Kõmsi kooli katla (7000 eurot). 1000 eurot on Virtsu kalasadama detailplaneeringuks.
Hanila vallal on kokku viis laenu, valla laenukoormus on veerand lubatust ja tänavu kavatsetakse võtta uus laen suurusjärgus 200 000 eurot.
Peksari sõnul läheb laenuraha teedeparanduseks ja Vatla rahvamaja remondiks.
Vatla mõisa kõrvalhoones tegutseva rahvamaja kelder on sisse varisenud. Varing ohustab ajaloolise hoone otsaseina.
Kolmandaks on laenuraha eest plaanis projekteerida Rooglaiu sadam.
on vallas kolm kooli?