Esimüüt on mõistagi Krimmi „ajalooline kuulumine Venemaale“. Pilt saab klaariks niipea, kui meenutada Vene riigi hilist tekkeaega ja laienemisi 18. sajandil. Siis langesid Venemaa kätte (läänes) esmalt tänased Eesti ja Läti (1721), seejärel Poola-Leedu-Valgevene-Ukraina (1772, 1793, 1795) ja Krimm (1783).
Krimmis oli aga teadu eelnevalt Tšingis-khaani järglaste juhitud Khanaat (1441-1783), mis oma hiilgeaegadel hõlmas kogu Musta mere põhjakallast tänasest Moldovast Kubani jõeni välja.
Kui Krimmi poolsaare ehk siis tänase Krimmi autonoomia pindalaks on 26000 ruutkilomeetrit, siis Krimmi Khanaadi valdused hõlmasid kuni 300000 ruutkilomeetrit ja suuremal osal sellest moodustati Katariina II korraldusel Uus-Vene ehk Novorossiiski kubermang (1796-1802, mil jagunes Hersoni ja Jekaterinburgi kubermangudeks), kuid selle kõrvale ka 62000 ruutkilomeetrine Tauria kubermang, millesse kuulus ka Krimmi poolsaar.
K