Sünnitoetus on sellest aastast Lääne–Nigulas 320 eurot. See makstakse välja kahes jaos, kusjuures vähemalt üks lapsevanem peab olema Lääne–Nigula valla elanik, selgitas sotsiaaltöö spetsialist Eva–Liisa Jaanisk.
Sünnitoetus määrati Risti toetuse järgi. Mullu registreeriti endises Oru, Risti ja Taebla vallas 36 lapse sünd ja umbes niisama palju lapsi on sündinud neis valdades ka varem.
Naabervaldadega võrreldes on niisama suur sünnitoetus ka Ridala vallas, Haapsalus on sünnitoetus suurim, 400 eurot.
Matusetoetus on 100 eurot ja see võeti Taebla valla eeskujul. Ristil ja Orul maksti varem matusetoetust vajadust mööda ja võimaluse olemasolul, selgitas Jaanisk.
Haapsalus on matusetoetus samuti 100 eurot. Läänemaa suurimat matusetoetust maksab aga Ridala — 245 eurot.
Esimest korda koolimineva lapse toetus ehk nn ranitsatoetus on Lääne–Nigulas 100 eurot. Sellest võitis Taebla vald, kus varem oli toetus 40 eurot. Orul ja Ristil oli ranitsatoetus 100 eurot, aga seda maksti juhul, kui vallal oli selleks raha.
Ranitsatoetus on Lääne–Nigulast poole suurem Ridalas (192 eurot). Martnas on see 128, Haapsalus 64 eurot.
Lääne–Nigula valla suurperede lapsed saavad jõuluks 25 eurot maksva kinkepaki. Suurpereks peab vald nelja ja enamat kuni 18aastast last kasvatavat perekonda. Selliseid peresid on Lääne–Nigulas 25–30. Hoolekandeasutuse teenuse toetuseks maksab vald 350–400 eurot kuus koha eest.
See tähendab, et kui hoolekandeasutusse suunatud inimesel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid, maksab vald tema eest selle osa, mis inimese pensionist hooldekodu koha eest tasumiseks puudu jääb.
Mulle meeldib suurperedele tähelepanu pööramine. Minu meelest näiteks Haapsalu ei väärtusta suurperesi üldse.