Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo teatas, et väikesed maagümnaasiumid võivad saada võimaluse maksta edaspidi palka põhikoolide arvel, kui soostuvad lähiaastail uksed sulgema.
Tänavu vähenes gümnaasiumide rahastamine drastiliselt, sest põhikooli– ja gümnaasiumiõpetajaile ühest katlast palka maksta ei tohi.
Lihula gümnaasiumi 10.–12. klassis õpib 22, Kullamaal 35 ja Taeblas 52 õpilast. Vaja oleks aga kordi rohkem, sest riikliku rahastamismudeli järgi saab puhtalt riigi raha eest gümnaasiumi pidada alates 250 õpilasest, väiksemais koolides tuleb kohalikul omavalitsusel juurde maksta.
Lihula gümnaasiumi kolme vanema klassi õpetajate palgaraha vähenes tänavu üle 40 protsendi, Kullamaal üle 23 ja Lääne–Nigulas üle kuue.
Kolm valda kokku maksavad tänavu gümnaasiumiõpetajate palgaks juurde 50 600 eurot.
Enim, 23 600 eurot tuleb rahakotti kergendada Lihulas.
Lääne–Nigula maksab juurde 20 000 eurot.
Kõige vähem, 7000 eurot maksab juurde Kullamaa vald, kuid seal tuleb see selle arvel, et õpetajate koormus on suur.
Kui Lihulas saab õpetaja 800 eurot miinimumpalka kätte 22 tunni eest, siis Kullamaal tuleb selleks anda 35 tundi.
Eestis on 94 gümnaasiumipidajat ehk kohalikku omavalitsust, kus on gümnaasium.
Argo Kerbi sõnul muutub gümnaasiumi pidamine selgelt ebarentaabliks, kui õpilasi on alla saja. Selliseid gümnaasiumipidajaid on 63 protsenti. (59 kohalikku omavalitsust).
Riigieelarve tasakaalu huvides tuleks need gümnaasiumid kinni panna.
et Kullamaal peavadki õpetajad nädalas 35 tundi andma???