Valitsus arutas eile erakorralisel istungil Eestile eraldatavate Euroopa Liidu vahendite kasutamist kuni aastani 2020.
Eesti saab järgmise seitsme aasta jooksul Euroopa Liidult kokku 5,9 miljardit eurot toetust. See on 4,5 miljardit eurot rohkem kui ise samal perioodil ELi eelarvesse sisse maksame.
Kui siiani oleme euroraha kasutanud peamiselt riigi baastaristu – teede, hoonete ja torude – korrastamiseks, siis nüüd on keskmes tark majanduskasv ning inimeste heaolu, teadmised ja oskused ehk inimeste konkurentsivõime tööturul, vahendas Stenbocki maja.
Valitsus kiitis heaks perioodi 2014-2020 eurotoetuse kasutamise strateegiadokumendid „Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014–2020“ ja „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“.
Samuti kiideti heaks “Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava meetmete nimekiri”.
Partnerlusleppega kavandatakse ning leppe koostamise käigus räägitakse liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni vahel läbi viie fondi kasutamise raamistik, milleks on kolm ühtekuuluvuspoliitika fondi ehk struktuurivahendit – Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond (ÜF) – ning Euroopa maaelu arengu põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa merendus- ja kalandusfond (EMKF).
Partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga sätestatakse eurotoetuse kasutamise eesmärgid ja oodatavad tulemused ning toetatavad tegevused, mille üksikasjade üle algavad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga.
Aastail 2014-2020 on Eestil Euroopa Liidu toetust kõigist fondidest ning põllumajanduse otsetoetustega kokku 5,9 miljardit eurot, mis on 907 miljonit eurot rohkem kui aastail 2007-2013. Näiteks struktuuri- ja investeerimisfondide toetus suureneb eelmise perioodiga võrreldes 161 miljoni võrra.
Eesti maksab Euroopa Liidu eelarvesse umbes 1,4 miljardit eurot. Seega saab Eesti järgmisel seitsmel aastal liidu eelarvest 4,5 miljardit rohkem, kui sinna ise sisse maksab.
3,5 miljardit eurot kogusummast on struktuuritoetus, mis suunatakse kuue prioriteedi – haridus, majandus, keskkond, energeetika, transport ja infotehnoloogia – arendamisse. Need valdkonnad tõstavad kõige paremini Eesti konkurentsivõimet ning mõjutavad püsivalt ja positiivselt ka teiste elualade arengut.
Kui siiani on Eesti euroraha toel korda saanud suure osa riigi baastaristust, siis nüüd on keskmes tark majanduskasv ning inimeste heaolu ja konkurentsivõime tõstmine tööturul osalemiseks. Lisaks struktuuritoetusele on Eestile Maaelu fondist toetust ette nähtud 766 miljonit ja kalandusfondi toetuse mahuks on esialgu prognoositud 84 miljonit eurot.
Strateegiadokumentide koostamisel lähtuti valitsuskabineti 6. novembril 2011 nõupidamisel kokku lepitud planeerimise põhimõtetest, mille kohaselt tuleb vahendid kontsentreerida piiratud arvu oluliste strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Planeerimisel tuleb arvestada tegevuste pikaajalise mõju ja rakendusvõimega.
Euroopa Liidu vahendid on ühekordne võimendus Eestis oluliste muutuste saavutamiseks. Vahendite kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe, suurendades mõnes valdkonnas, sektoris või majandusharus eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust või kvaliteeti ja tuues kaasa positiivse järelmõju – nt struktuursete reformide ja võtmealgatuste käimalükkamine ning elluviimine.
