Jääpurjetamise MM ja EM võivad kolida Haapsallu

Jääpurjetamise DN-klassi Euroopa ja maailmameistrivõistlused võivad toimuvad Haapsalus. Võistluste jaoks otsitakse uut korralduspaika, sest Poolas on jää ära sulanud.

Nii Euroopa kui ka maailmameistrivõistlused DN-klassis pidi 1.-8. märtsini korraldama Poola jääpurjetamisliit. Sulailmad, mis meie jääteedele kriipsu peale tõmbasid, tegid sealkandis veel tõhusamat tööd ja võistlusi pidada ei saa.

„See [võistluste Poolast mõnda teise kohta üleviimine] rippus õhus juba mõnda aega,“ ütles jääpurjetaja Vaiko Vooremaa Lääne Elule.

Et korraldajaks võiks saada Haapsalu, on Vooremaa sõnul verivärske teema. “Eile tõusis päevakorda,“ ütles Vooremaa.

Vooremaa sõnul võidakse nii EM kui ka MM 50protsendilise tõenäosusega tõepoolest Haapsalus korraldada.

„Et võistlused Poolast mujale liiguvad, see on ilmselge, kuid kus need peetakse, see on seni veel lahtine,“ ütles Vooremaa.

Praegu teevad ka teised riigid tõhusat lobitööd, et korraldamise õigus endale saada. „Rootsi ja Soome on kallid riigid, seetõttu otsitakse ilmselt mõnd odavamat paika,“ tõi Vooremaa välja ühe meie eelise.

Teiseks eeliseks on see, et meil on jääd. „Eile käisin Haapsalu Eeslahel jääl, 40 sentimeetrit on paksust kindlasti,“ nentis Vooremaa.

Ilmad on jahedamaks muutunud ning merejääga nädalaga midagi hullu ilmselt ei juhtu. Kuid päike võib jääle pealesõidukohad hapraks ja vesiseks muuta.

Ka Lääne maavanem oma jäälemineku karmi keeldu leebemaks muutnud. Uue korraldusega on jääle keelatud minna B-kategooria ja kõrgema kategooria sõidukitega, kuid jalgsi võib jääle minna.

„Huvigruppide lobist sõltub väga palju,“ rääkis Vooremaa suurvõistluste korraldamispaikade valikust. Selle tõttu ongi veel vara ootusi üles kütta.

Haapsalu majutusettevõtetele ja söögikohtadele oleks nii suure võistluse Haapsalus korraldamine nagu võrske sõõm õhku, sest talvel tuksuvad need suve ootuses pooltühjadena.

Suurvõistlus tooks Haapsallu nädalaks ajaks sadu sportlasi ning võistkondade liikmeid, samuti ka jääpurjetamishuvilisi nii meilt kui ka mujalt.

Haapsalus on üllatuslikke suurvõistlusi varemgi peetud. „Oli see 2001 või 2002, kui meile toodi võistlused samuti Poolast,“ meenutas Vaiko Vooremaa ja lisas, et sama juhtus ka 2007. aastal.

DN on ühene jääpurjekaklass. Klass sai alguse 1937. aastal Põhja-Ameerikas ning on praegu maailmas enim harrastatav jääpurjekaklass. DN-i purjepindala on 5,5 m2 ja kelgu pikkus 3,6 m. Jääpurjekas suudab arendada kiirust kuni ligi 100 km/h.