0

Lihula vald kavatseb muuseumi taasavada

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Muuseumile elu sisse puhumine ei käi ühe päevaga, suuremat piletitulu võiks ehk planeerida ületulevaks suveks, arvab Lihula vallavanem Varje Ojala–Toos. Foto: Arvo Tarmula

Muuseumile elu sisse puhumine ei käi ühe päevaga, suuremat piletitulu võiks ehk planeerida ületulevaks suveks, arvab Lihula vallavanem Varje Ojala–Toos.  Foto: Arvo Tarmula
Muuseumile elu sisse puhumine ei käi ühe päevaga, suuremat piletitulu võiks ehk planeerida ületulevaks suveks, arvab Lihula vallavanem Varje Ojala–Toos. Foto: Arvo Tarmula

Lihula kavatseb taasavada paar aastat varjusurmas olnud muuseumi ja saada Tallinnast tagasi Lihulast ära viidud varad.

Eesti ajaloomuuseum viis 2011. aasta detsembris Lihula muuseumist ära seal deponeeritud arheoloogilised leiud, sest polnud kindel, mis saab Lihula muuseumist edaspidi.

Muuseum oli liidetud kultuurikeskusega, iseseisva asutusena ta enam ei eksisteerinud, sisuline töö oli peatatud — muuseumis ei olnud palgal enam ühtegi inimest.

Nüüd on Lihulas otsustatud, et 1. juunist võetakse taas palgale muuseumitöötaja. Valla eelarves on 7400 eurot muuseumitöötaja palgaks.

„Meil on Lihula rahva ees moraalne kohustus muuseum taasavada,” sõnas Lihula vallavanem Varje Ojala–Toos.

Ojala–Toosi sõnul kahanes museaalide hulk vahepealsetel segastel aastatel.

Peale Lihulas deponeeritud arheoloogiliste leidude, mille viis ära ajaloomuuseum, on sidemuuseumisse ära viidud ka sidetehnikaekspositsioon.

Lihula inimeste kogutud ja annetatud vanavara, fotod ja mälestused aga on alles, kokku üle tuhande museaali.

Peale selle on alles Lihula mõisa kunagise omaniku Madli Kirchhoffi maalikogu.

Ojala–Toos kinnitas, et muuseumisse võetakse palgale inimene, kes hakkab tegelema sisulise ja teadustööga.

Seni on kultuurikeskuse koosseisus tegutsenud muuseumis olnud suviti palgal töötaja, kes on teinud muuseumi ukse lahti, kui keegi on avaldanud soovi muuseumisse tulla.

Ojala–Toosi sõnul on uus töötaja eriharidusega inimene, kes korrastaks arhiivid, võtaks museaalid arvele, uuendaks püsiekspositsiooni jms.

„Võiks uurida ka ajaloomuuseumist, kas on võimalik ära viidud museaale tagasi saada,” sõnas Ojala–Toos.

Piletitulu on valla eelarvesse esialgu planeeritud siiski tagasihoidlik 500 eurot — enam–vähem sama palju kui mullu ja tunamullu.

Muuseumile elu sisse puhumine ei käi ühe päevaga, suuremat piletitulu võiks ehk planeerida ületulevaks suveks, arvas Ojala–Toos.

Küsimusele, kas muuseum lahutatakse kultuurikeskusest ja hakkab tegutsema iseseisva asutusena, ei osanud Ojala–Toos esialgu vastata, kuid ütles, et mõtteid on igasuguseid.

Kui vallal on Lihula mõisas tegutseva muuseumiga tõsi taga, on lubanud õla alla panna ka mõisa üks omanikke MTÜ Keskaegne Lihula.

„Meie ridades on erialainimesi. Saame olla nõuga abiks,” sõnas MTÜ Keskaegne Lihula juhatuse liige Toomas Pirn.

MTÜsse Keskaegne Lihula kuulub ka näiteks ajaloomuuseumi teadur Mati Mandel.

Eesti Ajaloomuuseumi peavarahoidja Sirje Pallo ütles, et ajaloomuuseumil pole midagi selle vastu, et Lihulast ära viidud museaalid tagasi tuua.

„Miks mitte, kui on garantiikiri ja inimene, kes vasutab,” sõnas Pallo.

Lihula muuseumi asutas kohalik omavalitsus 1995. aastal, alaline ekspositsioon avati 1999. aasta suvel.

Kümme aastat hiljem liitis omavalitsus muuseumi, kultuurimaja ja noortemaja üheks asutuseks. Muuseum iseseisva asutusena enam ei eksisteeri.

Muuseum lakkas töötamast, kui senine teadur läks lapsehoolduspuhkusele ja uut töötajat ei palgatud.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz