Praeguse mõisahoone lasi ehitada Karl von Wistinghausen. Foto. Urmas Lauri
Fotod: Urmas Lauri
Lihula mõisa härrastemaja restaureerimise ja baltisaksa ekspositsiooni loomisega ollakse sealmaal, et kolmes saalis saab uut väljapanekut juba uudistada.
Muuseum on lahti olnud alles paar nädalat. „Külastajad vaid ohkavad, et nii ilus on!” ütles muuseumi varahoidja Maigi Magnus Lääne Elule eile. Magnuse sõnul on huvilisi nii kaugemalt kui ka lähemalt.
„Oleme täitsa siit lähedalt,” ütles ekspositsiooni uudistama tulnud Elo. „Ostsime Seira külla talu ning nüüd siin vaatame ja uurime,” selgitas ta. „See on väga huvitav koht. Väga meeldib.”
Elo oli Valli talust leidnud kaks Lihula lilltikandiga tekki ning oli need hinnangu saamiseks Magnusele toonud. „Hobused on hästi ilusad,” osutas varahoidja vaiba kesksele kujundile. „Lilltikandi naistele meeldis nende stilisatsioon.”
Baltisaksa kontrastid
Kõik mõisa teise korruse ruumid on eri värvides. Muuseumi direktori Marika Valgu sõnul oli saalides eri värvide kasutamine omane varaklassitsismile – just sel ajal on mõisa peahoone ehitatud. „Kui kõik anfilaadi [hoones ühel sirgel paiknev uste rida] uksed on lahti, paistavad tubade erinevad värvid – hall, punane, sinine, kollane. „Kõige tagumine tuleb roheline,” kirjeldas Valk läänepoolseimat saali, kus restaureerimine veel käib.
Mõisahoone suurim, tumesinine saal teisel korrusel kannab seintel eksponeeritud krahv Ludwig August Mellini Liivimaa atlase järgi Mellini saali nime.
…kui nüüd saksa-teema laguneva koolimajaga linnakese värvirõõmsates mõisasaalides nii kuumaks köetud on, kas, kus ja kui, siis millal leiab kajastamist seegi, mis asjaoludel ja tagamõtetega Lääneranna teises otsas, Virtsus, üks 10-liikmeline saksa perekond Leetu ümber asuma mõjutati? See ümberasumine leidis aset AD 2022, kõik ümberasunud Eestis sündinud-kasvanud lapsed võiksid pajatada ise värskeid muljeid, mis õud see on, kui kodust lahkuda tuleb… Seegi on ajalugu, elav ja kõnevõimeline; ning ei peakski vanadele kohvritele sõna andma hakkama. Aga karta on, et lood, mida need kümme saksa suud pajataksid, ei paitaks Lääneranna ühtehoidva kogukonna liikmete kõrvu sama hellalt kui paitab nende silmi baltisaksa… Loe rohkem »
kontseptsioon. Mellini kaardi ja kohvrite pärast pole Lihulas mõtet peatuda. Halli, sinist, punast, kollast näen suvalisest vildikate komplektist… . Baltisakslased olid ka linnade käsitöölised, isegi tavalised mõisatöölised jne. Saksa seltsid ja kirikud jne. Lihulas oli saksa klubi. Vaadake Lihula surnuaiale. Linnale. Pilditoad mõisa anfilaadis on isegi väiklusesse kalduv kitsarinnalisus.
Ps: (kiimas) matsid pildistavad uurakil tagumikke ja dekolteedesse.
Kuvatõmmis tehtud, et minu arvamust kaitsta. Lääne Elu peaks seisma ühiskonna arengu eest, mida loodan oma pisut terava kommentaariga suunata. Kannatage kriitikat ja ärge kustutage kommentaari, nii nagu tegite.
Hobused on Lihulas, jah, hästi ilusad, aga naised veelgi ilusamad.