Alustuseks tuleb end lahti rebida käsitlusest, kus tsiviil- ja militaarmaailm on eraldiseisvad. Külma sõja aegne mõttemall, et kõike saab jagada rahu- ja sõjaajaks, tuleb muutunud maailmas kõrvale heita.
Ametkonnad ja koolkonnad on riigikaitse olemust püüdnud erinevatel viisidel sisustada ning sõnastada, sellega on tekkinud ka teatud segadus. Laialivalguvuse vähendamiseks avan laia riigikaitse mõiste võimalikult lihtsal viisil jagades selle neljaks.
Loomulikult on klassikaliselt ja ajalooliselt riigikaitse olnud sõjaline kaitse. Täna murtakse omavahel piike, kas viimane Kaitseväe kümne aasta arengukava on Eesti sõjalise kaitse arengu puhul edasi- või tagasisamm. Erinevad koolkonnad ja tegevteenistusest lahkunud ohvitserid omavad siin vastandlikke nägemusi. Igal juhul on sõjalise kaitse planeerijad ja elluviijad koos sellest tuleneva vastutusega Eesti Kaitsevägi ja kaitseministeerium.
Ülejäänud kolm komponenti laiast riigikaitsest kuuluvad tsiviilsektori tegevus- ja vastutusvaldkonda. Neist klassikaliseim osa on tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele. See moodustab koos sõjalise kaitsega totaalkaitse reaalse sisu. Sundkoormised, mobilisatsioon ja vastuvõtva riigi toetusega seotud ülesanded on tegelikult vaid osa sellest. Valdkonna täpsem lahti kirjutamine on täna töös.
Siinjuures tuleb ära märkida, et kaitseväelaste kaasamine metsatulekahju või üleujutuse tagajärgede likvideerimisele ei ole riigikaitseline ülesanne. Samas ei tohiks Kaitsevägi jääda mugavustsooni, kus enda jaoks ainult riigikaitselisi ülesandeid tunnistatakse.
Järgneb riigikaitse käsitluse mõistes uus valdkond – elutähtsate teenuste toimepidevuse säilitamine riigikaitselistes hädaolukordades ja sõjaajal. Hädaolukorrad, elutähtsad teenused ja toimepidevus on samuti suhteliselt uued mõisted, mis sisustati 2009. aasta suvel vastu võetud hädaolukorra seadusega. On selge, et dünaamilises maailmas tulebki üle vaadata nii hädaolukordi kui elutähtsaid teenuseid, ent selge on – elanikkond vajab sõltumata kriisi iseloomust nii uputuse kui ka sõja ajal leiba, elektrit, tervishoidu, korrakaitset ja palju muud. See kõik on kehtivas hädaolukorra seaduses piisavalt detailselt kirjeldatud, ainuke põhimõtteline mure on, et kõike seda planeeritakse erinevateks kriisisituatsioonideks rahuajal.
Senise teooria alusel peaks sõjaajal käivituma teistsugune mehhanism. See on ilmselt külma sõja aegsest mõtlemismudelist pärit loogika. Täna ei ole võimalik võtta jäika seisukohta, et rahuaja kriisidega tegeleb siseministeerium ja sõjaajaga kaitseministeerium. Lai riigikaitse käsitlus ei hõlma ainult riigi kaitsmist, vaid ka meie riigi inimestele selle kaitsmise ajal eluks hädavajaliku tagamist.
Viimaseks osaks laias riigikaitse käsitluses on erinevate ametkondade iseseisvad riigikaitselised ülesanded ja seda sõltumata sõjalisest kaitsest. Julgen väita, et tänases infoühiskonnas ja muutunud julgeolekukeskkonnas on võimalik kaotada riigi iseseisvus või territoriaalne terviklikkus ilma, et sõjalist kaitset üldse rakendada saadakse või suudetakse. Siin on suur roll täita sisejulgeolekul ja siseministeeriumil, kuid siia kuuluvad ka osaliselt küberjulgeolek, psühholoogiline kaitse ja rahvusvaheline tegevus.
Et saavutada eelpoolnimetatud nelja komponendi koostoime, on loomulikult vajalik ümber vaadata ka riigikaitse juhtimismehhanism ja vastutusalade jagunemine, mida võib ka tinglikult viiendaks osaks lugeda.
Loodan, et Eesti ametkondade ning ühiskonna ühene arusaam laiast riigikaitse käsitlusest on saavutatav. Eriti nüüd, kus lähiajal on valitsusel kavas heaks kiita riigikaitse järgmise kümne aasta arengukava mittesõjalised osad ja kaitseministeeriumi juhtimisel on ettevalmistamisel uus riigikaitse seaduse eelnõu, mis selle loogika ka seadusesõnasse paigutab.
Mati Raidma, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees (Reformierakond)
Meil käib reformierakonna sõda enda rahva vastu ääremaad on varemeid täis inimesed evakueeruvad. Nüüd on Raidmna ka äkki avastamas et midagi on nihu. Seda ka peale seda kui NATO on vastva piibliga vastu pead virutanud ja vaibale kutsunud. Aga pange tähele – siia kleebitakse veel selline agenda külge et kõik on juba tehtud ja Raidma ei pea mitte lillegi liigutama ja rahva küüditamine jätkub endise hooga. Kui nii jätkub siis varsti hakkate vanaemadest tuletõrje ja omakaitse üksusi ka looma, sest vanaisad on ennast surnuks joonud, elujõulised on aga eestist minema aetud.