Muusikakooli klaverid saavad remondifondi

Klaverihäälestaja Ants Tulvik hakkab koguma raha, et renoveerida kõik Haapsalu muusikakooli halvas seisus klaverid.

„Muusikakooli pillide seis on katastroofiline,” ütles Tulvik.

Muusikakooli direktori Andres Kase sõnul ei ole Eesti muusikakoolidel, sh Haapsalu omal uute klaverite ostmiseks raha, seetõttu tuleb parandada olemasolevaid. Ühe kontsertklaveri renoveerimiseks kulub vähemalt 2000 eurot, ka seda raha koolil ei ole.

Läänemaa ainus klaverihäälestaja tegi Haapsalu muusikakoolile ettepaneku asutada fond, kuhu kogutava rahaga renoveeritakse kõik kooli kontsertpillid. Raha hakkab firmadelt ja eraisikutelt fondi koguma tema ise.

„Kas või igal aastal üks klaver ja me oleme varsti mäel,” ütles 47 aastat pille häälestanud Tulvik.

Tulvik rääkis, et kui enne masu tundus, et kõik läheb ülesmäge ja Haapsalu muusikakool saab osta uusi klavereid, siis nüüd pole koolil raha vanadegi renoveerimiseks. Koolis pole oluline, et pill läigiks, tähtis on korras mehhanism.

„Muusikakooli saalis, kus klaver saab kõige rohkem vatti, tuleks vahetada iga kahe aasta tagant välja pillikeeled, katikud ja haamrid,” ütles Tulvik. Tallinna filharmoonias võetakse selline töö ette iga kuue kuu järel.

Renoveerimist ootavad neli muusikakooli kontsertklaverit, igaühele kulub 2000–4000 eurot. Uus Estonia kontsertklaver maksab umbes 20 000 eurot.

Mullu renoveeris OÜ Pianissimo kultuurkapitali ja kooli rahaga kõige hullemas seisus oleva pilli, õpetaja Bogdana Smagoli klassi kontsertklaveri. 2000 euro eest sai pill uue keelestuse koos virblitega, uue haamrikomplekti koos viltide vahetusega, vahetati ka klaviatuuri aluspolstrid ja tihvtipolstrid.

Enamik Haapsalu muusikakooli klavereid on 40–60 aastat vanad. „Ühes muusikakoolis Norras, kus hiljuti käisin, on kõige vanem klaver seitse aastat vana,” tõi Tulvik näite, kuidas peaksid asjad olema. Teisalt on Haapsalu muusikakoolis tegemist tehaste algusaastail valminud väga unikaalsete klaveritega.

Peale renoveerimist vajava nelja kabinetklaveri ehk rahvakeeles tiibklaveri on muusikakoolis ka 29 pianiinot.

„Pianiino pole ju klaver. Iga klaverimängija peaks harjutama klaveril, mitte pianiinol,” ütles Tulvik. „Et pianistiks saada, on vaja ka kõrva, mitte vaid klahve.”

Andres Kase lükkas ümber arvamuse, et kontsertklaverite renoveerimiseks kuluva raha eest võiks soetada digiklavereid.

„Üks on elektroonilise, teine naturaalse heliga,” selgitas direktor erinevust. „Tõelisel kontsertklaveril on saund ja kõlavärvid.”