Hängijate kaubamajast väljaajamine probleemi ei lahenda

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Turvakaamera videopildilt on hästi näha, kuidas Haapsalu kaubamaja fuajee on täitnud sihitult seisvad teismelised, kellest igapäevastel poekülastajatel on keeruline mööda pääseda. Foto: Arvo Tarmula
Turvakaamera videopildilt on hästi näha, kuidas Haapsalu kaubamaja fuajee on täitnud sihitult seisvad teismelised, kellest igapäevastel poekülastajatel on keeruline mööda pääseda. Foto: Arvo Tarmula
Turvakaamera videopildilt on hästi näha, kuidas Haapsalu kaubamaja fuajee on täitnud sihitult seisvad teismelised, kellest igapäevastel poekülastajatel on keeruline mööda pääseda. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu kaubamajas kogunevate noorte teema pole uus ei noorsootöötajate ega ka politsei silmis, kuid nad leiavad, et noorte väljaajamine kaubanduskeskusest tegelikku probleemi ei lahenda.

Läänemaa politseijuht Margus Kaldma leiab, et kaubamajas korda pidada pole mitte politsei, vaid turvafirma kohustus.

Turvafirma on politseilt viimase poole aasta jooksul abi palunud vaid kaks korda. Neist ühel juhul oli tegemist vargusega vahele jäänud täiskasvanuga, kes vastu hakkas.

Politseijuht ütles, et Haapsalu pole mitte ainus paik, kus kaubanduskeskused on noortega hädas, kuid tema hinnangul oleneb palju ka turvatöötajate oskamatusest noortega suhelda. Nii ongi mõned noored osa turvamehi kiusamise objektiks valinud – õrritavad neid ja jooksevad eest ära.

Haapsalu jaoskonna politseiteenistuse vanem Marika Haller leiab, et vajaka on koostööst.

“Igaüks on oma kapslis. Kui laps on koolis, on ta kooli oma, kui kodus, on ta kodu oma, ja kui tänaval, siis arvatakse, et on politsei oma ja politsei peab teda sealt kellaaja peale kooli või koju ajama,” ütles Haller.

“Kui noored kaubamajas juttu räägivad, ei tähenda see, et neid tuleks sealt välja ajada,” ütles Kaldma.

Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare on samuti arvamusel, et ei saa karistada kõiki ühe vanuserühma noori sellepärast, et paaril neist on raskusi iseendaga toimetulekul.

“Kui noored kaubamajast ära ajada, lahendab see kaubamaja probleemi, aga mitte noorte oma,” ütles Rootare.

Ta lisas, et siis noored küll enam kaubamaja külastajaid ei häiri, kuid leiavad kogunemiseks järgmise koha.

Rootare sõnul ongi probleem paaris lapses, kes ei saa endaga hakkama. “Provokatiivne käitumine on märk sellest, et laps ei saa iseendaga hakkama,” ütles ta.

Rootare sõnul ei saa öelda, et probleemsete lastega poleks tegeldud. On sekkunud sotsiaaltöötajad, on olnud koolivahetusi, suunatud vestlustele jne.

Et selliseid noori peetakse tülikaks nii kodus, koolis kui ka huviringis, siis aetaksegi neid igalt poolt ära ja tehakse neile selgeks, et nad on halvad. “Ainult kamp pakub tunnustust, kui julged varastada või kellelegi halvasti öelda,” analüüsis Rootare.

Aselinnapea sõnul pole küsimus huviringide arvus ja ta ei taha nõustuda väitega, et noortel pole Haapsalus tegutsemisvõimalusi. Linnas tegutseb huviringe ja ka kaks avatud noortekeskust.

Haapsalu noorte huvikeskuse direktor Reelika Ender ütles, et linna kummaski noortekeskuses käib päevas 40–50 noort, nende hulgas ka kaubamajas hängivaid lapsi.

“On lapsi, kelle kaasamine on väga raske, ja kõik polegi kaasatavad,” tunnistas Rootare. Ta lisas, et kõik lapsed pole sellised, kes huviringi uksele koputama läheks, ja nende puhul tuleb kasutada teisi meetodeid.

Üks võimalus on mobiilsed noorsootöötajad, kes ei oota, et lapsed nende juurde tuleks, vaid lähevad ise laste juurde, kuid sellist teenust praegu Haapsalus pole.

Ender lisas, et järgmisel nädalal on plaanis noorsootöötajate ja politsei kokkusaamine, kus arutatakse, milliseid võimalusi on noortega tegelemisel. See ei muuda aga olukorda üleöö.

“Ega sotsiaal- ja noorsootöö ole valutehas, mis teeb vanast uue. See on pikaajaline protsess,” kinnitas Rootare.

KOMMENTAAR

Elle Altmets,
Haapsalu kolledži tervisejuhi eriala õppekoordinaator:

“Ükskõik kui palju asju lastele pakkuda, ei tahagi kõik sellest osa võtta, mõned tahavadki käia kaubanduskeskuses. Kui tehagi juurde tasuta trenne ja noorteüritusi, anname jälle neile lihtsalt ja tasuta kätte. Nad ei hakka sinna minema. Trenn on aktiivne tegevus, peab pingutama, ja need noored ei taha pingutada. Suurlinnad maadlevad samade asjadega.

Korda aitaks hoida inimeste sekkumine, aga enamasti ei julge keegi midagi öelda. Nii kaua, kui teeme näo, et ei näe neid, nii kaua jätkavad nad lõhkumist ja hängimist.”

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
9 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Lugeja!
10 aastat tagasi

Kui turvatöötaja ei saa nende hängijatega hakkama siis peaks kutsuma politsei selle asjaga tegelema..sest see mida ja mismoodi need lapsed käituvad ei ole kuidagi normaalne..kodune kasvatus annab soovida!!!!!Selle video põhjal trahvi tegemine nendele lastele oleks alustuseks hea algus..sest tõend olemas (video) mille alusel saab trahvi teha.Selline käitumine sellises vanuses laste puhul on lugupidamatu,sest nii ei käituta endast vanamate inimestega..politsei peaks ise käima neid poest välja ajamas ja kaasa aitama turvatöötajale,kellel ilmselgelt üksinda ei käi jõud üle nendest tatikatest..ja lapsevanemad võiks rohkem uurida ja kõrvad lahti hoida mismoodi nende lapsed väljaspool koduseinu käituvad!!! Olen ka palju lugenud,kus inimesed ise sekkunud et… Loe rohkem »

Valge Daam
10 aastat tagasi

Tartu Taskus kûsitleti…pàris huvitav!

Milliseid lapsevanemaid tahaksid endale linnas hängivad noored?

Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee
28. märts 2013

abc-le
10 aastat tagasi

Teiega väga nõus.

abc
10 aastat tagasi

Ratas pannakse pihta – pole meie asi, osta lukk
Suvila tehakse tühjaks – pole meie asi, ära oma kalleid asju
Saad tänaval peksa – pole meie asi, ole õhtul kodus
Teed kaupluse ja kaagid lammutavad laiali – pole meie asi, sebi turvad
Rallitakse linnas tattis peaga – pole meie asi, küll Darwin sekkub

Tahaks teada (eriti veel automaatkiiruskaamerate pealetungi ajal) – kelle jaoks üldse “politsei”?

Margus Kaldma
10 aastat tagasi
Reply to  abc

Need väited on küll väga meelevaldsed. Kõik kuriteod, mis politseile teatavaks saavad on politsei asi ja süüdlaste väljaselgitamisega on Läänemaa politsei hakkama saanud väga hästi. (avastamine 82 %). Diskussiooni teema on see, kas ja kuidas noortele tegevust pakkuda. Lisaks avaldasime politsei poolt arvamust, et me ei saa üle võtta turvafirma funktsioone. Ja vastuseks kommentaari lõpus olevale küsimusele: politsei on rahva jaoks, seda ei ole keegi kunagi kahtluse alla seadnud.

Lugupidamisega

Margus Kaldma
Haapsalu politseijaoskonna juht

tehke selgeks
10 aastat tagasi

Endaga mitte toimetulevad lapsed ehk probleemsed lapsed ongi sotsiaaltöötajate üks tegevusvaldkondi, aga selleks on ka pädevaid sotsiaaltöötajaid vaja. Mina ei ole siiani Haapsalu Põhikooli sotsiaaltöötaja Kristi Karmi pädevusest aru saanud? Lihtsalt mingi kohatäide ja muud midagi! Aga üritage aru saada,et kui teie kingite töökohti inimestele, kes antud ametit ei valda, siis teete te sellega karuteene neile,kes selle teenuse kasutajad on! Sotsiaaltöö on tõsine valdkond ja palun sellega ka arvestda, see ei ole koht,kus jalad laual hommik õhtusse saata.

Ats
10 aastat tagasi
Reply to  tehke selgeks

Aga Palun 1Tule ise ja ole abiks siis siin haapsalu noorte!

tehke selgeks
10 aastat tagasi
Reply to  Ats

Kas sa arvad,et mina ei panusta Haapsalu noortesse? Eksid ,panustan küll aga see ei tähenda seda,et sellistel olemaolevatel ametikohtadel,kus näiteks Karm istub, ei ole vaja tööd teha!

Ats
10 aastat tagasi

Jah,eks noortepärast tegevust on igasugust,on ka sihitut tegevusetust.Noortel on vaja head kohta kus koos käia,selleks valitakse sageli koht,kus rahvast rohkem liigub.Sellest poleks halba midagi,kui see kedagi ei häiri.Vastasel korral tuleb leida teine,uus koht. Kogu lugu! PS.selle loo juurde pandud pilt pole kaubamaja fuajeest seest vaid kaubamaja välisuste taga asuva kaamera pilt.