Läänemaal, aga ka Harju, Valga, Viljandi ja Pärnu maakonnas on 24–25 protsenti alaealiste lastega leibkondadest üksikvanemaleibkonnad, teatas statistikaamet 2011. aasta rahvaloenduse põhjal.
Neljandik on ka Eesti keskmine tulemus. Kõige kõrgem on alaealisi lapsi kasvatavate üksikvanemaleibkondade osatähtsus lastega leibkondade seas Ida-Virumaal (27 protsenti) ja madalaim Raplamaal (20 protsenti).
Üksikvanemaks on Eestis peamiselt naised. Lastega üksikvanemaleibkondadest on üksikemasid 92 ja üksikisasid 8 protsenti.
Noori üksikemasid ja -isasid on Eestis pigem vähe. Üksikvanemaks jäädakse tavaliselt elu jooksul.
Soo-vanusjaotus näitab, et mida vanemaks naised saavad, seda enam leidub ka nende seas üksikvanemaid. Muutus üksikvanemate arvu vähenemise suunas toimub naistel alates 40. eluaastast. See on aeg, mil lapsed saavad täiskasvanuks ning alustavad iseseisvat elu.
Mehed aga jäävad üksikvanemaks vanemas eas kui naised. See on tingitud meestele omasest hilisemast kooselu (ja abielu) alustamise vanusest. Arvukuselt on alaealisi lapsi kasvatavaid üksikvanematest mehi kõige rohkem just 40. eluaastates meeste hulgas.
