Läänemaa tuulepargid tootsid mullu rohkem elektrit kui maakonnas tarbiti. See pole ka ime, sest Noarootsi vallas Aulepas asub üks Balti riikide suuremaid tuuleelektrijaamu. Teisalt näitab see, et Läänemaa võib olla edukas tööstuspiirkond. Tuulepark pole ju oma olemuselt muud kui üks tootmisettevõte, mille eripära on, et seal ei tööta mitte ühtegi inimest.
Me võime uhkusega öelda, et iga kilovatt–tund, mis valgustuses või kodumasinates tarbitakse, pärineb taastuvaist allikaist. Läänemaa on seega täitnud Euroopa Liidu kliimapoliitika pikaajalised eesmärgid edukalt ja enne tähtaega. Viimases lauses peitub tilgake irooniat, sest traditsiooniliste fossiilsete energiaallikateta meie elektrivarustus toimida ei saaks. Kui tuult pole, oleks toad pimedad.
Roheline energia on äri, aga roheline energia on ka tähtis argument mainekujunduses. See on ilmselt üks paljudest maakonna tugevustest, mille oleme unustanud.
tõde on siiski,et tuulelekter tekitab elektrivarustusele praegu rohkem probleeme kui neid lahendab.Ilma põlevkivi (maailma kõige lahjem fossiilne kütus)tossutamiseta see süsteem ei toimi kuidagi ja tossutamine on ebaefektiivsem ,kui teda tuleb teha puhanguliselt.Päris rohelise energeetika saaksime kui kas sätiksime oma tarbimist tuule järgi või oleks meil biomassist soojuse ja elektri koostootmisjaamad tuulepauside kompenseerimiseks.Saaks ühtlasi Läänemaa võsale rakendust ja oleks mõned töökohad noortele vihastele meestele.
roheline energia peaks olema doteeritud mitte nii, et selle tuuliku püstipanija rikkaks saab vaid nii, et esimese tingimusena oleks see tarbijale odavam energia. Ainult nii tekib suurem nõudlus alternatiivse energia järele, mida võiks palju rohkem kasutada kui seni.