Reedel Läänemaad külastanud riigikogu asespiiker Jüri Ratas kohtus Martna päevakeskuses kohalikega, kes tõstsid muude teemade hulgas üles küsimuse, et abi vajavad inimesed ei saa minna hooldekodusse, sest ei suuda maksta kohatasu.
“See on häbiväärne Eesti riigile,“ nõustus Jüri Ratas. „Inimene, kes on töötanud 40 aastat, ei suuda maksta hooldekodu tasu.”
Läänemaal on neli hooldekodu. Nende kodulehtedelt leitud teenuste hinnakirjad näitavad, et kõige odavam on elu Oru hooldekodus Linnamäe lähedal Räägul. Seal maksab hoolduskoht 450 eurot kuus.
Risti hooldekodus on kuutasu 515 eurot.
Järgneb Lihula asuv Lõuna-Läänemaa tervishoiu ja sotsiaalhoolekande keskus, kus kuutasu on 540 eurot. Lihula valla elanikele on kuutasu 84 eurot odavam, 456 eurot.
Kõige kallim, aga seal on ka kõige paremad tingimused, on elada Läänemaa haigla hooldekodus De la Gardie lossis. Seal maksab ööpäev kahekohalises toas 22 eurot ja ühekohalises toas 25 eurot. Kuutasuks teeb see kahekohalises tos 660–682 eurot, omaette toas 775–750 eurot.
Mullu oli Eestis keskmine pension 336 eurot, tänavu tõuseb see 354 euro peale.
Ajakirja Puutepunktid detsembrinumber käsitleb sedasama teemat ja trükib ära 25 hooldekodu kuutasu. Kõige kallim on selles nimistus Rannapere sotsiaalkeskus Viimsi vallas, kus kuutasu algab 765 eurost. Benita kodu Keila vallas küsib 720 eurot ja Iru hooldekodu 660, Merivälja pansionaat 655 eurot.
Kõige odavam hooldekodu selles nimistus on Tabivere Jõgevamaal, kus kuutasu on 287 eurot. Odavad on veel Tammiku Lääne-Virumaal (352) ja Tihemetsa hooldekodu Pärnumaal (358 eurot).
Eestis on tavalised hooldekodud ja erihooldekodud. Tavalised hooldekodud on mõeldud toimetulekuraskustes eakatele, raskelt haigestunud või invaliidistunud täiskasvanuile, kes vajava pidevat kõrvalabi, kuid kelle vaimne tervis on enam-vähem korras.
Tavalised hooldekodud kuuluvad enamasti omavalitsustele, kuid on ka erahooldekodusid.
Tavalistes hooldekodudes viibis tunamullu ligi 6000 inimest, neist ligi 5000 olid vanemad kui 65.
Erihooldekodud on psüühiliste erivajadustega täisealistele, need hooldekodud tegutsevad riikliku erihoolekandeteenuse raames. Neis hooldekodudes elas tunamullu 2500 inimest. Läänemaal on kaks erihooldekodu, üks Koluveres ja teine Uuemõisas.
Puutepunktid leiab, et vajadus mõlemat tüüpi hooldekodude järele oleks hoopis suurem, kuid inimesed ei saa seda endale lubada,sest hind on elatustasemega võrreldes liiga kõrge. Erihooldekodusesse on aga pikad järjekorrad.
Asi pole selles, keas kulud ongi nii suured, vaid vana- inimesel peaks piisama sellest, kui ta annab kogu oma raha ära ja ongi korras. Praegu ongi nii, et 2 tütart- kumbki maksab juurde 150€ kuus ehk 300€ jääb pensioni ja elamiskulude vahele “auk”. See on päris kohutav- kas peaks ootama, millal isa võimalikult ruttu ära sureks? Ta on täiesti mõistuse juures, sööb ise ja liigub raami najal ja vaatab telekat ja kõik nagu oleks OK, aga üksi ei saaks hakkama. Me kõik käime iga päev tööl- ei saa hooldada.
Töötajate palgad, maja ülalpidamise kulud-küte, elekter jm
ja söögiraha on sellest haapsalus ainul 3 eurot. huvitav küll millest see hooldekodu maks koosneb? kas keegi uuriks välja millest see koosneb?
Selleks,et nimetatud 6000 inimest saaksid pensionist hooldekodus elada, peaks riik igale hooldekodu kohale juurde maksma ligikaudu 200euri.
6000X 200=1200 000 euri .Estonian Airi dotatsiooni eest saaks vist kõik vanurid hooldekodu koha ja jääks ülegi!
varjatud maksud on selle nimi sest lapsed on kohustatud pensionist puudu jääva osa kuludest katma. Kui lapsi pole siis katab kulud kohalik omavalitsus või riik – vähemalt teoreetiliselt.
Ei saa enamus nii palju palkagi nagu hooldekodus kuu eest küsitakse ja arvata võib, et pensioniiga tõstetakse tulevikus nii kõrgele, et seda hakkavad saama vähesed või kaotatakse üldse ära.
ise omale seda sadomsohismi valitsust valimistel eelistame
Kas soovid sarnast valitsust nagu praegu veel Ukrainas võimul on?
Milles küsimus – valikuid on juba Tallinnas piisavalt tehtud.
Ma loodan, et oled ikka mõistusega inimene ja mõistad, millest me siiani pääsenud oleme.
mis on tegelikult üsna jabur, kas pole. Sellega riik sisuliselt ütleb, et pensionäridele makstav pension ei võimalda elada. Loogiliselt võttes peaks olema odavam paljude inimese koos elamine, näiteks hoolekandeasutuses. Üksi elav pensionär peab maksma täie rauaga kõik kulud, näiteks oma kahetoalise korteri eest. Samuti on nö. ühises potis toiduvalmistamine ka odavam. Riigi suhtumist näitab just suhtumine oma nõrgematesse ühiskonna liikmetesse- lastesse, vanuritesse. Viimane aeg hoolekandesüsteemi toetused üle vaadata. Ehk jätaks selle Kesk-Aafrika missiooni ära ja paneks selleks ootamatult “maast leitud” raha nende inimeste hoolekandesse, kes aastakümneid oma elust Eestisse panustanud?