Vormsilased vaidlevad sadamate ja lennuvälja üle

Vormsi volikogu kultuuri– ja noorsookomisjoni kokku kutsutud rahvakoosolek keskendus kolmele teemale: külasadamad, lennuväli ja kultuurielu.

„Külasadamaist on 14 aastat räägitud, tehtud ei ole ühtki,” selgitas sadamate teema ülestõstmist volikogu opositsiooni kuuluv Henry Timusk. „Vajadus väikeste lautrite järele on suur, inimesed käivad merel.”

Timusk kahetses, et õige aeg lautrite rajamiseks lasti mööda, sest mullu lõppes kalandusmeede, mille abil said mitme valla kalurid endale korda tehtud sadamaid ja lautrikohti.

Samal ajal on Timuski meelest eeliskorras arendatud Saxbyt, millest pidi saama turistide jahisadam. Timuski arvates ei ole Saxby kuigi sobiva asukohaga sadam, sest ei ole kaitstud tuule ja jää eest. Kohalikud sealt merel ei käi.

„Miks on seda siis varasemad vallavalitsused nii jõuliselt eelistanud?” küsis Timusk. „Kas neil kulutustel on mõtet?”

Saxby sadama tasuvusuuringuks on läinud üle 6000 euro, selle aasta eelarves oli 20 000 eurot projekteerimiseks.

Timuski sõnul näitas uuring, et Saxby külalissadama kaudu võiks saarele tulla umbes 4000 turisti. Samal ajal käib parvlaevaga Vormsis umbes 30 000 inimest aastas ja kui on jääteed, siis talvel veel 4500 inimest.

„Mina ei julge küll öelda, et kõik nad on nii hästi teenindatud, et võiksime mõne tuhande lisaturisti tarvis rajada ligi 4 miljonit eurot maksva sadama,” ütles Timusk.

Vormsi endine vallavanem Urmas Pau ei jaga Timuski seisukohta. Pau tuletas meelde, et mitu korda on vald raha pannud Rälby sadamasse, sinna on rajatud pikk muul. Algatatud on Rumpo sadama detailplaneering.

„Saxbysse võiks teha külalissadama,” ütles Pau. „Muidugi mitte vald, vaid soovijad.”

Pau meelest ei peaks valla rahaga ka lautrikohti tegema, neid võiksid teha külainimesed või muud huvilised. Vald saab teha planeeringu ja anda kasutada vallale kuuluvat maad.

Rahvakoosolek jõudis seisukohale, et Saxby sadamat ei peaks siiski eeliskorras arendama, seda võiks teha võrdselt koos teiste sadamatega.

Hullo hobilennuväli — kas ja kellele?

See oli rahvakoosoleku teine teema. Timuski sõnul on lennuvälja all 34 ha kasutuskõlblikku heinamaad, ometi mahuks lennuväli ära kuuele hektarile. Vaja on 800 m pikkust ja 60 m laiust lennurada, veidi maad angaaridele ja helikopteri maandumisplatsile.

„Põllumaa on saartel kulla hinnas,” ütles Timusk.

Eksvallavanem Urmas Pau lennuvälja küsimuses probleemi ei näe. Tema sõnul ei vaja saarel mitte keegi lennuväljalt niidetud heina, küll aga niitmisel saadavat PRIA toetust.

„Pool [toetusest] kulub heina tegemisele, pool jääb tegijale kasumiks,” ütles Pau.

Lennuvälja hoiab korras MTÜ Aero Vormsi Klubi.

„Vald ei ole pärast haldaja leidmist lennuvälja kulusid katnud,” kinnitas Pau.

PRIA pressiesindaja Maris Sarv–Kaasik ütles, et Aero Vormsi Klubi saab 27 ha hooldamise eest nii ühtset pindalatoetust kui ka ebasoodsate piirkondade toetust.

Ühes oli Pau rahvakoosolekuga nõus: lennukoridor ei tohi minna üle Hullo küla.

Pau, kes kuulub samuti volikokku, aga opositsioonis Timuskist erinevalt on tema valimised võitnud liidus „Ka talvel Vormsil”.

Kas Vormsi vajab kultuuri arengukava?

Vormsi volikogu kultuuri– ja noorsookomisjon on leidnud, et saare omanäoline kultuur vajaks põhjalikumat käsitlemist, kui on valla arengukavas.

„Ehk oleks mõistlik koostada kultuuri arengukava, mis kaardistab olemasoleva, seab eesmärgid ja töötab välja tegevuskava,” arutles Timusk. Kultuuri–, sh ka spordiarengukava koostamisel peaks kaasama teadlasi jt asjatundjaid, kes töötavad välja terviklahenduse.

Rahvakoosolekult ootas Timusk vastust, kas sellist arengukava on üldse vaja. „See leidis toetust,” ütles Timusk

Rahvakoosolek kestis ligi 3 tundi ja oli Timuski sõnul konstruktiivne. Osales üle 30 inimese, see on kuuendik saare elanikest.

„Üks avalik koosolek ei saa kedagi ega midagi keelata, need küsimused on volikogu pädevuses,” vastas Timusk küsimusele, milline võiks olla rahvakoosoleku mõju. „Tahtsin teada avalikku arvamust ja inimeste eelistusi.”

Henry Timusk on volikogus esimest korda, ta kandideeris valimisliidus „Vormsi”.

„Saarega olen seotud 40 aastat, nii et piirid põliselaniku ja suvitaja vahel hakkavad hägustuma,” kirjeldas Timusk oma positsiooni saarel. „Ma ei ela seal mitte iga päev, aga veedan seal pikki perioode.”

Timuski teine elukoht on Tartu. Ta on ERKI haridusega fotograafiamagister.