Pindi Kinnisvara hinnangul on 2014. prognoos murettekitav – pakkumiste nappus viitab väga kiirele jätkuvale hindade kasvule.
Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Sooman ütles, et kui 2013. aasta 20%-line kinnisvara hinnatõus oli murettekitav, siis 2014. prognoos on veelgi murettekitavam, sest pakkumiste nappus viitab väga kiirele jätkuvale hindade kasvule.
Soomani sõnul ei ole kinnisvarabürood erinevalt üldlevinud arusaamadest selliste arengutega üldse rahul. “Kui Tallinnas on kolme aastaga vähenenud müügis olevate korterite pakkumiste arv peaaegu kaks korda ning samal ajal tehingute arv on kerkinud ka peaaegu kaks korda, siis viitab see selgelt defitsiidiriskile,” sõnas ta.
2013. aasta detsembris tehti Tallinnas 615 korteriomandi ostu-müügitehingut, sügiskuudel rohkemgi, kokku on Tallinnas pakkumises praegu 5500 korterit. Sisuliselt on jääki vaid 8–9 kuuks ja uusi pakkumisi turule samas mahus juurde ei tule, ütles Sooman.
“Samas usume, et korterite tehingute arv märkimisväärselt ei kasva, sest enamikul ei hakka hammas lihtsalt enam olemasolevale hinnatasemele peale, siiski jääb nõudlus piisavaks, et hindu edasi ülespoole upitada,” lisas ta. “Tegelikult on see mull – Tallinna elanikkond ei ole vahepeal rikkaks saanud,” nentis ta.
„Meil on veel liiga värskelt meeles, mida eelmine kiire hinnatõus endaga kaasa tõi. Pangad peaksid tegema kõik endast sõltuva, et uuele hinnarallile piir panna,“ lisas Sooman.
Korterite hinnatõus tõmbab krundi- ja eramuturu käima
Kuna korterite ja eramute hinnavahe on muutunud sisuliselt olematuks, on 2014. aasta Pindi Kinnisvara hinnangul siiani varjusurmas olnud kruntide ja linnaäärsetele eramute kasvuaastaks.
„Kellel suurema elamispinna vajajatest on veidigi võimalust raha juurde panna, müüvad oma korteri ja ostavad asemele linnaäärse rida- või paariselamuboksi või krundi, kuhu täna on küllaltki soodne maja peale ehitada,“ ütles Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson. „Korterite hinnad on nii kõrgeks läinud, et taas on kätte jõudnud aeg, kui oma krundi ostmine muutub mõttekaks.“
„Linnaäärsed elamukrundid maksavad kuni 50 000 eurot koos kommunikatsioonidega, ühekordse eramu ehitab sinna peale ca 100 000 euroga. Sama palju maksavad kesklinna 2toalised või äärelinna 4toalised väga heas seisukorras uuemas majas asuvad korterid,“ võrdles analüütik.
Ärikinnisvara muutub likviidsemaks
Majanduskasvuprognooside valguses on muutunud ettevõtjad optimistlikumaks, mis peegeldub ka ärikinnisvaraturul.
Pindi Kinnisvara äripindade osakonna juhataja Hannes Käbi ütles, et ettevõtjad, kes lükkasid vajamineva pinna soetamist või üürimist varem edasi, on turul aktiveerunud. „2014. aastal muutub ärikinnisvara rohkem kaubeldavaks, aktiivsemaks muutuvad kõik segmendid, eelkõige näeme aga aktiivsuse kasvu lao- ja tootmispindade turul,“ lausus ta.
Käbi ütles, et olulist hinnahüpet ta 2014. aastaks ärikinnisvaraturule siiski ei näe. Üüri- ja müügihinnad jäävad samaks, kuid nõudluse kasv tagab vara omanikele suurema likviidsuse ning sealt tulev raha suunatakse omakorda Eesti majandusse, lisas ta.
Üle-eestilised hinnakõikumised seinast seina
Pindi Indeks tõusis detsembris 1,1% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1015 eurot. Novembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1004 €/m². Aastaga on indeks tõusnud 19,8%.
Kui novembris tehti antud linnades 1123 korteriomandi tehingut, siis detsembris langes aktiivsus 1016 tehingule.
Võrdluseks – mullu detsembris tehti indeksilinnades 814 korteriomandi tehingut.
Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses veel 27 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 62,6 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi kümne aastase ajaloo.
Suuremate Eesti asustusüksuste korteriomandite hinnamuutused 2013. aastal.
Tallinn +22,8%
Tartu +15,2%
Narva +13,7%
Pärnu +9,1%
Kohtla-Järve +9,3%
Rakvere +25,8%
Viljandi -5,5%
Paide +5,4%
Valga +12,7%
Võru -24,2%
Kuressaare -1,9%
Haapsalu -3,5%
Jõhvi +16,4%
Jõgeva +26,3%
Rapla +20,6%
Põlva -7,6%
