Lääne Elu 2013. aasta kokkuvõte

Raudteeaasta

Jaanuaris kogunesid Haapsallu maakonna volikogude esindajad, et võtta vastu majandusminister Juhan Partsile adresseeritud raudtee taastamist toetav kiri.

Partsile ja regionaalminister Siim–Valmar Kiislerile saadetud üleskutse kogus 70 allkirja. Läänemaa kõigi volikogude esindajate kõrval kirjutasid kirjale alla ka Lääne ja Hiiu maavanem ning Nissi vallavanem. Toetust avaldasid Kärdla volikogu ja Tõrva linnapea.

Oktoobri lõpuks jõuti selleni, et Riisipere–Haapsalu raudteed on transpordi arengukavas mainitud. Küll ettevaatlikult ja tingivas kõneviisis, kuid parlamendisaadiku Neeme Suure sõnul on asi seegi.

Valdade ühinemislaine

2012. aasta lõpus Oru vallandatud omavalitsuste ühendamislaine sai aasta alguses hoogu juurde. Üksteisele risti–rästi ühinemisettepanekuid tehes kogunes ühinemisringi kaheksa Põhja–Läänemaa omavalitsust, nende hulgas Haapsalu linn.

Sama kiiresti kui liitujaid lisandus, hakkas neid ka ära kukkuma — esimesena astusid kõrvale Ridala ja Haapsalu, seejärel teisedki, kuni ühinemist jäid ette valmistama Oru, Taebla, Risti ja Nõva vald.

Neljas vallas korraldati rahvakoosolekuid ja –hääletus. Risti, Oru ja Taebla rahvas pooldasid ühinemist, Nõval aga kogusid liitumise vastased kolm häält rohkem ja viimasel hetkel hüppas Nõva ühinemisreelt maha.

Detsembris valis Oru, Risti ja Taebla valla baasil moodustatud Lääne–Nigula vald oma esimeseks vallavanemaks Mikk Lõhmuse.

Ühinemine kõigutas võimu

Ühinemislainega koos toimusid pöörded mitme valla juhtimises.

Veebruaris teatas ootamatult tagasiastumisest Vormsi vallavanem Urmas Pau, kelle asemel asus valda juhtima Meeme Veisson.

Märtsis kõikus võim Ridalas, kus volikogu esimees Olev Peetris liitumise luhtumisest pettununa IRLi fraktsioonist välja astus ja umbusalduse tõttu ameti pidi loovutama. Vallavalitsus, keda opositsioon samuti kukutada tahtis, jäi siiski pidama.

Nõva viimasel hetkel ühinemisest loobumine tekitas aprillis pingeid sealses volikogus — volikogu esimees Kalle Saar lahkus volikogust koos kolme volikoguliikmega. Võimurahu taastus ja volikogu hakkas juhtima Peeter Kallas.

Lipstok aukodanikuks

Haapsalu linnavolikogu eelnõu anda Andres Lipstokile linna aukodaniku tiitel tekitas paraja diskussiooni. Lipstok, kes oli Läänemaa esimene taasiseseisvumisjärgne maavanem, oli vahetult enne seda avalikkuse ette kerkinud seoses VEB–fondi skandaaliga.

Aruteludele vaatamata jäi volikogu oma otsuse juurde.

Lihula sai politseiniku

1. veebruaril Lihula piirkonnapolitseinikuna tööle asunud Erika Moskvina oli ilmselt Eesti kõige kuulsam politseinik, kelle jutule saamiseks ajakirjanikud järjekorras seisid.

Lihula politseinikuta jäämine tõusis skandaalina üles 2012. aasta lõpus, kui senised konkursid olid läbi kukkunud. Erika Moskvina on ametis siiani.

Ridala kandis värises maa

4. veebruaril värises Haeska kandis 4 meetri sügavusel maa magnituudiga 1. Maavärina registreerisid Eesti, Läti ja Soome seismojaamad kuni 315 km kaugusel. Enne seda värises maa Läänemaal 2004. aastal Kirblas.

Autoajakirjanikud jääteel

Märtsi alguses külastas Läänemaad mitukümmend Euroopa autoajakirjanikku, katsetades Vormsi ja Noarootsi jääteel Opeli elektriautot. Ajakirjanikud tunnistasid, et jääl olek tekitas neis ebamugavust.

Hanila jahimehed leidsid metsast šaakali

Teadlased tegid kindlaks, et veebruari lõpus Hanilas tabatud ebahariliku välimusega kiskja oli noor terve emane šaakal. Tegemist oli esimese šaakalileiuga terves Baltikumis, mis tekitas teadlaste hulgas sensatsiooni.

Mais võttis keskkonnaministeerium seisukoha, et šaakal on Eestis võõrliik, mida võib sügisest küttima hakata.

Kohvikuaasta

Haapsalu vanalinnas avas suvel mõne kuu jooksul uksed viis uut söögi– ja lõbustuskohta. Vahetult enne jõule lisandus neile Talumehe Kõrts. Kõik peale õuekohviku „Aed” tegutsevad talvelgi.

Koos uute kohvikutega ilmusid Karja tänavale ka terrassid, mis sundisid suvekuudeks muutma Karja tänava liikluskorraldust. Esialgu välja pakutud „slaalomirada” ajas kodanikud tagajalgadele, kuni paar päeva hiljem leiti rahuldav valik — lillepotid tõsteti kõrvale ja kiirust piirati 10 kilomeetrini tunnis.

Paduvihm uputas ja lammutas

17. mail tabas Haapsalut paduvihm, mis uputas lasketiiru ja lõhkus jupikese linnusemüüri. Pisut rohkem kui tunniga sadas maha 65 mm sademeid.

Sallimuuseum sai uue kodu

Mais tõstatus Haapsalu sallimuuseumi küsimus — Rootsi turul hämaras toakeses olnud väljapanek vääriks paremat eksponeerimist.

Kariisi poe omanik oli nõus andma peatänava äärse hoone käsitööseltsile rendile ja linnavalitsus oli valmis ettevõtmist toetama.

Uutes ruumides oli sallikeskus Valge Daami päevade ajal paar päeva ka avatud, et siis remondiks uksed sulgeda.

Eestirootslased pidasid laulupidu

Pärast 80aastast vaheaega kogunesid juunis lossiparki eestirootslased, et maha pidada laulupidu, kus astus üles 300 lauljat–tantsijat Eestist, Soomest ja Rootsist.

Muuseumid ühendati sihtasutuseks

1. juulist alustas tööd sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, mida hakkas juhtima endine kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn.

Esimese suure tööna võttis vastloodud sihtasutus ette Iloni Imedemaa remondi. Uue kuju saanud Imedemaa avatakse ülehomme.

Rüüstati Krahviaia tenniseväljakuid

Ööl vastu 21. juunit peksid vandaalid segi Haapsalu Krahviaia tenniseväljakud. Kurikaelad, kelleks osutusid 16– ja 17aastane Haapsalu noormees, tabati augusti alguses.

Linnavalitsus premeeris tunde videomaterjali läbi vaadanud politseinikke 250 euroga.

Martnas surid mesilased

Juuni lõpus hakkas massiliselt surema Martna valla ainukese registreeritud mesila omaniku Arvo Kirsi mesilasi.

Juuli lõpuks ilmnes, et mesilaste massilise suremuse tingis inimlik eksitus. OÜ Fazenda põllul kasutati keelatud putukatõrjevahendit, mille oli töömees mädanikutõrjevahendiga segamini ajanud.

Peksupealinn

Juuni lõpus pidid Haapsalu politseinikud varahommikul Statoili tanklas kakelnud kaheksa mehe lahutamiseks püstoli haarama ja kaks hoiatuslasku tegema. Selle sündmusega sai Haapsalu Eesti meedias peksupealinna tiitli.

Kirikuvarad tulid koju ja varastati

7. juulil jõudsid Rooslepa kabelisse tagasi ligi 70 aastat Rootsis varjul olnud kirikuvarad — 22 eset alates küünlajalgadest ja armulauariistadest kuni tekstiilideni.

Kaks nädalat hiljem tungiti aga akna kaudu kabelisse ja viidi ära 17 eset. 4100 euro suurusele preemiale vaatamata, mille Noarootsi vald ja eestirootslaste organisatsioonid välja panid, on kurjategijad siiani leidmata.

Haapsalus tegutsesid detektiivid

Juulis–augustis elas Haapsalu filmivõtete tähe all. ETV2 tarvis võeti üles kuueosalist noortesarja „Väikelinna detektiivid”. Kui sarjamaterjal koos, selgus, et peale sarja jagub seda ka terve filmi tarvis. Erakordselt lühikese ajaga valmiski seikluslik koguperefilm „Väikelinna detektiivid. Valge Daami saladus”, mis esilinastus Haapsalus 14. detsembril.

Läänemaal möllas äike

Ööl vastu 9. augustit möllas Läänemaal erakordselt tugev äike, mille sarnast pole nähtud aastakümneid. Kõige rohkem said kannatada Lihula ja Kullamaa kant.

Vehklejad tegid ajalugu

Nikolai Novosjolov krooniti 8. augustil Budapestis epee maailmameistriks. Pool tundi hiljem kordas tema säravat tulemust Julia Beljajeva.

Seesama Eesti vehklemise kuldne pooltund valiti 27. detsembril Eesti spordigalal aasta spordisündmuseks ning nii Novosjolov kui ka Beljajeva Eesti aasta parimaiks sportlasteks.

Valge Daam tuli lauldes

Tänavuse vabaõhulavastuse „Valge Daami saladus” tegi eriliseks, et lugu kanti ette lauldes. Stsenaariumi kirjutas Anneli Aken, muusika Toomas Lunge ja kõigis osades olid kohalikud lauljad.

Lavastus osutus ülimenukaks. Seda käis vaatamas enam kui 4000 inimest ja lugu mängitakse ka tuleval aastal.

Riigigümnaasium avas uksed

Kümnete valgete õhupallide õhkulennutamisega algas 1. septembril õppetöö Läänemaa ühisgümnaasiumis.

Avaaktuse muutis ebatraditsiooniliseks, et aktust peeti ühel ajal kõigis viies Eesti riigigümnaasiumis ja kanti üle interneti kaudu. Vahetult enne aktust kõmisenud äike segas aga Noarootsi kooli eetrisseminekut.


Valimistel said ametisse uued vallajuhid

Kohaliku omavalitsuse valimiste eel sai kõige rohkem kõlapinda Haapsalu, kuid valimistulemused jätsid poliitilise seisukorra muutmata — linna jäi valitsema Reformi– ja Keskerakonna koalitsioon.

Valimised tõid kaasa võimuvahetuse Lihulas, kus tulid võimule sotsiaaldemokraadid ja uueks vallavanemaks valiti Varje Ojala–Toos. Lihulas valimistel enim hääli saanud, kuid opositsiooni jäänud Tiina Lobja peatas oma saadikuvolitused.

Uue vallavanema said ka Vormsi ja Noarootsi, kus astusid ametisse vastavalt Tanel Viks ja Triin Lepp.

„Tööõnnetus” Nõval

Nõva ületas vallavanema valimisega Eesti uudistekünnise. Nelja poolthäälega seitsmest valiti detsembri alguses Nõva vallavanemaks Tõnu Raag, kelle lahkumist volikogu nädal hiljem nõudma hakkas.

„Tööõnnetus,” põhjendas volikogu esimees Peeter Kallas umbusalduse tagamaid. Selgus, et üks volikogu liige oli teinud risti valesse kasti.

Detsembri lõpus toimunud volikogul õnnestuski kohalike elanike vastuseisule vaatamata umbusaldada Raagi ja vallavanemaks valida Deiw Rahumägi.

Lein Läänemaal

9. novembril vapustas Läänemaad liiklusõnnetus, mis viis neli noort meest hauda ja ühe tütarlapse haiglasse.

Õnnetus sundis tähelepanu alla võtma ka linnalähedased öö läbi lahti olevad lõbustusasutused ja nende tegevusload.