2013. aastal tapeti maailmas töökohustuste täitmisel vähemalt 70 ajakirjanikku, kellest 29 said surma Süürias ja kümme Iraagis, teatas Ajakirjanike Kaitsekomitee (CPJ) esmaspäeval.
Rahvusvaheline Ajakirjanike Liit (IFJ) luges sel aastal tapetud meediatöötajate arvuks aga koguni 108, mis on küll kümme protsenti vähem, kui 2012. aastal, aga ühenduse hinnangul endiselt vastuvõetamatult kõrge, teatas AP BNSi vahendusel.
Süürias hukkunute seas oli üksjagu niinimetatud kodanikajakirjanikke, kes kajastavad lahingutegevust oma kodulinnades, nii valitsuse kui ka opositsiooni meediaväljaannete esindajaid kui ka välisajakirjanikke.
Egiptuses sai sel aastal surma kuus ajakirjanikku, neist kolm hukkusid 14. augustil, kajastades president Mohamed Morsi kukutamise vastu toimunud meeleavalduse jõuga laialiajamist.
“Lähis-Idast on saanud ajakirjanike tapaväli. Kui mõnes paigas on oma töö tõttu hukkunud ajakirjanike arv vähenenud, siis Süüria kodusõda ja vägivalla ägenemine Iraagis on nõudnud ajakirjanike seas hirmsat lõivu,” ütles komitee asedirektor Robert Mahoney. “Rahvusvaheline üldsus peab kategooriliselt nõudma, et kõik valitsused ja relvarühmitused austaksid ajakirjanike tsiviilstaatust ning võtaksid ajakirjanike tapjad vastutusele.”
New Yorgis tegutsev Ajakirjanike Kaitsekomitee on registreerinud ajakirjanike hukkumist töökohustuste täitmisel alates 1992. aastast.
Enamik ajakirjanikke on hukkunud aastate jooksul oma kodumaa või kodupaiga sündmuste kajastamisel. Suur osa surmajuhtumeid on seotud konfliktipiirkondadega, kuid mitmes riigis on tapetud ka tundlikel teemadel kirjutavaid ajakirjanikke. Sel aastal näiteks tapeti politsei vägivallatsemist, poliitilist korruptsiooni või uimastikaubandust kajastanud ajakirjanikke Bangladeshis, Brasiilias, Colombias, Filipiinidel, Indias, Pakistanis ja Venemaal.
Esimest korda viimase kümnendi jooksul ei hukkunud Mehhikos sel aastal oma töö tõttu teadaolevalt ükski ajakirjanik.
CPJ uurib endiselt 25 ajakirjaniku surma asjaolusid, et teha kindlaks, kas nende surm oli seotud nende tööga.
“Vägivalla läbi hukkunud ajakirjanike arv on endiselt vastuvõetamatult kõrge ning on tungiv vajadus valitsuste kaitse ja julgestuse järele,” märgiti IFJ-i teadaandes.
