Enim kvalifitseerimata õpetajaid töötab Läänemaal

* Viis protsenti Läänemaa üldhariduskoolide õpetajaist on keskharidusega, osa neist õpetab ka gümnasiste

Läänemaa üldhariduskoolides töötavaist õpetajaist puudus kvalifikatsioon 14 protsendil, mis on madalaim Eestis.

„Ilus eesmärk võiks olla alla viie protsendi, aga eks tegelik elu ole midagi muud,” sõnas Lääne haridus– ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Vaarpuu.

Kokku töötab Läänemaal 403 õpetajat, neist kvalifitseerimata on 57 õpetajat.

Vaarpuu sõnul peitub põhjus tõenäoliselt maakoolides pakutavas väikeses koormuses, mis ei võimalda leida kvalifitseeritud õpetajat. Tunde annab see, kes on kohapealt võtta.

Haridusstatistika portaali Haridussilm andmeil järgnevad Läänemaale Põlvamaa 12 protsendi ja Jõgeva– ning Saaremaa 11 protsendiga.

Eestis pole ühtegi niisugust maakonda, kus kõik õpetajad oleksid kvalifitseeritud. Kõige väiksem on kvalifitseerimata õpetajate osakaal Harjumaal — 4 protsenti.

Keskharidusega 5%

Kuigi kõige tavalisem õpetaja kvalifitseeritus on magistrikraad, töötas Läänemaa üldhariduskoolides läinud õppeaastal 20 keskharidusega õpetajat.

Ka selles on Läänemaa kehvim. Viis protsenti maakonna õpetajaist on keskharidusega.

Võrdluseks: Harjumaal moodustavad keskharitud õpetajad ühe protsendi õpetajaist, Tartumaal kaks ja Pärnumaal kolm protsenti.

Anneli Vaarpuu hinnangul ei ole Läänemaa viis protsenti palju, arvestades õpetajate koguhulka.

„Loodetavasti neist osa õpib edasi või on siis olnud õpetajaametis nii kaua, et sisult on kvalifitseeritud,” ütles ta.

Kõige rohkem, viis keskharidusega õpetajat töötab Lihula vallas.

Lihula vallavalitsuse haridus– ja kultuurinõunik Kersti Ajaots sõnas, et viiest kahel on õpingud pooleli. Kui direktor võtab tööle kvalifikatsioonile mittevastava õpetaja, peab ta olema veendunud, et see inimene saab oma tööga hakkama, ütles Ajaots.

Üldkeskharidusega õpetajaga saab lepingu sõlmida aastaks; kui kvalifikatsioonile vastavat inimest ei leita, siis jälle aastaks.

Martna, Oru, Noarootsi ja Nõva koolis keskharidusega õpetajaid pole.

„Meil on lihtsalt hästi läinud. Õnnelik kokkusattumus,” sõnas Martna vallavanem Tiiu Aavik. Enim on kool Aaviku sõnul olnud hädas muusika– ja poiste tööõpetuse õpetaja leidmisega, sest tunde on vähe.

„Kui midagi muud ei jääks üle, eks me võtaks ka keskharidusega inimese, aga seni pole seda vaja olnud,” sõnas Aavik.

Ülejäänud valdades on üldkeskharidusega õpetajaid ühest kolmeni.

Magistreid ligi viiendik

Läänemaa üldhariduskoolides töötas läinud õppeaastal 77 magistrikraadiga koolmeistrit.

Protsentuaalselt on magistrikraadiga 19 protsenti Läänemaa õpetajaist, mis on kuues tulemus Eestis. Läänemaast rohkem on magistreid Harjumaal, Ida–Virumaal, Lääne–Virumaal, Tartumaal ja Valgamaal.

Magistrikraadiga koolmeistreid on enim Haapsalus — 33 õpetajat. 17 magistrit on Noarootsis, 9 Taeblas, 5 Kullamaal ja Ristil, 4 Lihulas ja Ridalas. Mujal on magistrikraadiga 1–3 õpetajat.

Doktoreid pole ühtegi

Läänemaa, Hiiumaa ja Järvamaa on kolm ainukest maakonda, kus põhikoolides ja gümnaasiumides ei tööta ühtegi doktorikraadiga õpetajat.

Ülejäänud maakondades on doktoreid ühest kolmeni, enim doktorikraadiga õpetajaid — 38 — töötab Harjumaal.

Tartumaa üldhariduskoolides töötab seitse doktorikraadiga kooliõpetajat.

Vaarpuu sõnul oleks tal koolijuhina ehk võimalik doktorikraadiga inimene osalise koormusega meelitada kooli juhul, kui see elaks lähikonnas.

„Kui Tõnu Ots soostuks Lihulas andma mõned tunnid, siis oleks Läänemaa päästetud,” märkis Vaarpuu.

Kvalifikatsiooninõuded
Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse. Gümnaasiumi valikkursuste õpetaja kvalifikatsiooninõue on kõrgharidus.
Põhikooli hariduslike erivajadustega õpilaste klassi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ja eripedagoogilised kompetentsid.
Õpetajakutse saadakse ülikoolis pärast õpetajakoolituse õppekava läbimist või kutset andva organi juures pärast ametiks vajalike pedagoogiliste kompetentside tõendamist.

Allikas: haridus– ja teadusministri määrus