Omavalitsused panevad kokku tuleva aasta eelarvet, teadmata seejuures, kui palju tuleb riigilt haridusraha. Haridusraha pole mitte ainuke tundmatu eelarvevalemis, aga ta on tähtis, sest moodustab meie omavalitsuste eelarvemahust poole või mõnel isegi üle selle.
Kõrvalt võib paista, et kõik on väga lihtne. Haridusministeerium on lubanud, et omavalitsused saavad järgmisel aastal palgatoetust õpetaja iga ametikoha kohta vähemalt 960 eurot ehk keskmiselt 20 protsenti rohkem, kui on õpetaja miinimumpalk 800 eurot.
Omavalitsus teab küll, kui palju on temal õpetajaid, aga mitte selle järgi ei eralda ministeerium haridusraha. Ministeerium arvestab oma valemi järgi õpetajate arvu ja see on kindla peale väiksem, kui on tegelikult õpetajaid, sest kõik klassid ei ole 24 õpilasega, nagu ministeerium sooviks. Puudujääva osa peab omavalitsus kompenseerima, kui tahab kooli säilitada.
Tallinnast tuleb kriitikat omavalitsuste võimekuse kohta, omavalitsustel aga on põhjust kiruda valitsust. Huupi eelarve tegemine käib igal aastal.
Iga lause on juhtkiri mis juhib tähelepanu … siin juhitakse tähelepanu läbi omavalitsuse kogu meie riigi rahandusele kus valitseb ebamäärasus.
Ma ei saa aru sellest Lääne Elu artiklite jadast. Mis `Juhtkirjadega` tegu on, kui artiklis kolm lõiku ja mõned read juttu? Pole pikkust, sisu ega ka tegu. Et siis `juhtkirjad.` Milleks?