Pirmin Tamm: Viimane aeg elektrilepingud üle vaadata

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Elektriturg on avatud olnud juba pea üksteist kuud ja lähenemas on aasta lõpp, mil kaotavad kehtivuse ligi 250 000 era- ja äritarbija elektrilepingud. Tarbijad seisavad valiku ees, kas lasta pikeneda olemasoleval lepingul, valida endale uus elektripakett või suisa uus elektrimüüja.

Senine analüüs ja kogemused näitavad, et enamik tarbijaist on praegu jäänud kindlaks stabiilsusele ehk fikseeritud hinnaga paketile, kuid kümne kuu elektrihindade analüüs näitab, et 10 000 kWh aastatarbimisega eramu omanik säästis populaarsema börsipaketi valides 16,33 eurot.

Uue valiku tegemisel tuleks mõelda, kas inimene on valmis hinnakõikumistega riskima või mitte. Börsihinna eelistamine tähendab, et tarbija võtab suurema riski ning saab osa nii hinna tõusudest kui ka langustest. Käesolev aasta on näidanud, et sel juhul võivad elektriarvete suurused 20 protsendi ulatuses mõlemas suunas kõikuda. Ettevõtte või perekonna eelarve stabiilsuse mõttes on jällegi kindlam valik fikseeritud hinnaga pakett. Tasub meeles pidada, et eratarbijad võivad müüjat või paketti vahetada iga kuu. Kindlasti peaksid ka üldteenuse kasutajad kaaluma elektrilepingu sõlmimist, kuna üldteenuse marginaal on oluliselt tõusnud ning börsipaketi ja üldteenuse marginaali erinevus on praegu juba mitmekordne. Peale selle on üldteenus olnud ka viimase kolme kuu jooksul elektripakettidest kallim valik.

Viimaste kuude statistika näitab, et enim üllatusi valmistas elektriturul juunikuu, mis viis börsihinnad lakke ning tõstis fikseeritud pakettide hinnastamise alustala ehk tulevikutehingute maksumust. Sügiseselt külmade ilmade saabumise eel on börsihind püsinud stabiilsemal tasemel tänu vihmarohkusele.

Tarbijate teadlikumate valikute tagamiseks külastas sõltumatu elektripakettide võrdlusportaal Energiaturg.ee sel sügisel elektriautoga kõiki Eesti maakonnakeskusi, et arutada nii era- kui äritarbijatega elektriostu praktilisi küsimusi ja võimalusi elektrikulude optimeerimiseks. Tarbijatele tekitas enim segadust fikseeritud ja börsipaketi hindade kujunemine. Arvatakse, et fikseeritud pakett ei saa kunagi olla soodsam kui börsipakett, kuna arusaamist mööda lisab elektrimüüja hinnariski börsipaketi maksumusele ja müüb seda fikseeritud paketi nime all. Tegelikult aga kaubeldakse nendega erinevatel börsidel ja omavaheline seos on vaid kaudne.

Samuti näitas maakondade külastus, et tarbijad tegelevad elektripaketi valikutega viimasel hetkel, kuid nüüd tasuks kindlasti tarbijal erinevaid valikuvõimalusi uurima hakata, mitte järgneval kuul ebameeldiva üllatusena avastada, et elektrimüüja on tarbija teadmata lepingut automaatselt pikendanud ning oluliselt ebasoodsamatel tingimustel. Seaduse järgi tuleks tarbijal vana lepingu lõpetamise soovist müüjat teavitada vähemalt 30 päeva enne aastavahetust, kuid müüjatel võib olla tingimustes ka teistsugune lepingu lõpetamise või pikenemise kord. Tarbijatel tuleb aga kuupäevade osas olla tähelepanelik ja arvestada, et uus leping tuleks sõlmida hiljemalt 10. detsembril, et see saaks hakata kehtima 1. jaanuarist 2014.

Energiaturg.ee võrdleb eraklientide seas avalike hinnakirjade järgi kahte seni kõige populaarsemat elektripaketti. Arvutused põhinevad aastasel tarbimisel, kus kahe paketi võrdluses hinnavahede selgitamiseks jagatakse tarbimine kuude lõikes 12ks võrdseks osaks. Arvutuste aluseks on võetud eelmise aasta detsembris Eesti Energia poolt 12-kuulisele paketile pakutud fikseeritud ühetariifne elektrihind ja 220 Energia ilma ettemaksuta börsihinnaga marginaali aritmeetiline keskmine, mis Eesti Energia avalike hinnakirjade järgi detsembris oli 5,845 senti/kWh ja 220 Energial vastavalt 0,2425 senti/kWh. Hindade arvutamisel on aluseks võetud Elektrilevi tüüpkoormusgraafik ja Nord Pool Spoti Eesti hinnapiirkonna 2013. aasta vastava kuu tunnihinnad.

Pirmin Tamm,
Energiaturg.ee juhtiv analüütik

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Delfi kirjutab!
Delfi kirjutab!
2009. aastal kasutas Rein Lang üürikest hetke, mil ta lühiajaliselt täitis siseministri kohuseid, ja lubas Schengeni viisaruumi sisse Venemaa Riigiduuma liikme Sergei Markovi. Varem peeti Markovi lubamist Euroopa viisaruumi kõlbmatuks, sest venelane kiitis taevani Eesti Vabariigi vastu 2007. aastal korraldatud küberrünnakuid. Rünnakud tabasid nii Eesti presidendi kantseleid, pankasid kui Riigikontrolli. Kulaarides põhjendati, et Sergei Markovi viisakeelu tühistamiseks avaldati Rein Langile kõva lobby-survet venesõbralike euroopa ringkondade poolt. Hea tava kohaselt ei tee ükski asendusminister nii põhimõttelisi otsuseid. Järeldub, et siseministri kt-na käitus Rein Lang sama radikaalselt kui Kaur Kender Sirbi peatoimetaja kt-na. Tänu Reformierakonna ja koalitsioonipartneri IRLi toetusele ei läinud umbusaldusavaldus… Loe rohkem »
wpDiscuz