Kuigi börsi tulevikutehingute järgi otsustades peaks elektrienergia hind olema tuleval aastal tänavusest madalam, küsib Eesti Energia oma fikseeritud hinnaga pakkumistes suuremat tasu kui aasta tagasi, kirjutab Postimees.
Aastase pakkumise hind on 0,15 senti kallim kui mullu, samas on odavnenud pikemaajalised pakkumised.
Eesti Energia tootedivisjoni direktor Karla Agan märkis, et firma võib kliendile teha kuni pool senti odavama pakkumise. See sõltub tarbimisest, aga ka arvete maksmise korrapärasusest.
Eesti Energia klientidel on aega pikendamispakkumuse vastuvõtmiseks 10. detsembrini. Kui klient talle tehtud pikendamisettepanekule ei reageeri, siis pikeneb leping automaatselt veel aastaks firma pakutud tingimustel.
Hinnavõrdlusportaali energiaturg.ee andmeil lõpeb sel aastal umbes 250 000 tähtajalist elektrilepingut, mis sõlmiti mullu üheks aastaks. Kui inimene tahab aga lepingut katkestada, et valida uus müüja, peab ta lepingu üles ütlema hiljemalt kuu aega enne ehk 30. novembril.
Börsihinnast sõltuvate elektripakettide juurdehindluse marginaalis pole aastaga suuri muutusi toimunud, müüjate juurdehindlus püsib väike. “Börsipakettide marginaalid on püsinud peaaegu muutumatuna. Kui mullu novembris oli Eesti Energia marginaal 0,29 senti kilovatt-tunni eest, siis praegu on see veidi tõusnud, olles 0,32 senti,” kommenteeris energiaturg.ee juht Moonika Kukke.
220 Energia börsimarginaal ilma ettemaksuta börsipaketis on 0,24 senti kilovatt-tunni kohta.
Börsi lähiaastate tehingute hinnad paistavad aga langevat, märgib leht. Tulevaks aastaks sai viimati sõlmida tulevikutehinguid hinnaga 42,2 eurot megavatt-tunni eest. Suured elektrimüüjad nagu Eesti Energia sõlmivadki enamikule müüdavast elektrist tulevikutehingud, kaitstes end nii võimalike hinnahüpete eest börsil.
Nordic Power Managementi analüütik Mariana Maidla märkis, et tulevikutehingu hind on finantstoode, mis pole lõpptarbija hind. Võrreldes varasemate aastatega on selle aasta kümne kuu hind olnud keskmisel tasemel. Mullu oli kümne kuu keskmine hind kõrgem, tunamullu madalam.
Elektrituru hinnataseme mõõdupuuks loetud Norra hüdrojaamade reservuaarid on aga praegu keskmisest kuivemad, seega peaks hind olema keskmisest kõrgem.
Analüütikud ootavad elektribörsil suhteliselt stabiilset hinda. Uuel aastal läheb turu käsutusse Estlink 2 merekaabel, mille 650-megavatine võimsus peaks Eesti ja Soome hinnataseme peaaegu täielikult ühtlustama. 2015. aastal peaks valmima Rootsi–Leedu merekaabel. Seegi toob Põhjamaade odavat hüdro- ja stabiilse hinnaga tuumaenergiat Balti riikidele lähemale ning peaks ühtlustama kogu Läänemere regiooni hinnataset.
