Eile läbis Riigikogus esimese lugemise looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette keelata teatud suurusest alates tuulegeneraatorite paigaldamine Saaremaal, Hiiumaal, Vormsis ja Muhumaal.
Algataja, Isamaa ja Res Publica Liidu saadiku Tõnis Paltsi põhjenduste kohaselt on Lääne-Eesti saartel kõige tähtsamaks jätkusuutlikuks majandusharuks turism, suvekodude teenindamise ja ehitamisega seotud tegevused, mille arengut mõjutab otseselt suurte tuulegeneraatorite paigaldamine.
„Meie meresaarte Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi ainus jätkusuutlik majandusharu on turism. Seda kõige laiemas mõttes, sest ka suvekodude pidamine ja teenindamine või saartel sugulaste juures puhkamine on ju tegelikult rekreatsioonimajanduse üks haru. Kõigil teistel majandusharudel on mandril tegutsedes saartega võrreldes eelised – seda tänu paremale ligipääsule. Seepärast on turismi hoidmine ja selle arengule kaas aitamine saartel elulise tähtsusega, see loob kohapeal töökohti ja toob inimestele teenistust,” ütles ta. „Suured elektrituulikud on tehisobjektid, mis ehk sobivad kuskile tööstusmaastikku, aga kindlasti mitte looduskaunitesse puhkepiirkondadesse.”
„Samal ajal on näha äriliste huvigruppide mõju isegi riigikogu liikmetele, mis tuli välja seaduseelnõu menetlemisel keskkonnakomisjonis. Riigikogu liikmed ei saa olla nii demagoogilised ilma kõrvalise mõjuta või kellegi huvide eest seismata,” sõnas Palts.
Tema sõnul ei saa seda omavalitsuste otsustada jätta, sest hoiatav näide on Saaremaal Kaarma vallas juhtunu, kus ühe parima puhkepiirkonna Mändjala külje alla kerkisid generaatorid.
„Tuuleenergia tootmine on kõge mõttetum energiatootmine Eestis. Me ei loo praktiliselt töökohti, me maksame sellele peale, et keegi saaks eesti looduse risustamise eest oma vara suurendada. Aga kui kuskile ehitada tuulegeneraatoreid, siis tõesti, sinna kus turism ei ole ainus jätkusuutlik majandusharu,” ütles Palts.
Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimehe, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikme Karel Rüütli sõnul läksid valitsuserakonnad populismi teed, kui nad otsustasid saata Tõnis Paltsi eelnõu teisele lugemisele.
„Koalitsiooni üks käsi ei tea, mida teine teeb. Valitsus pakutud muudatusi ei toetanud, kuna need on vastuolus planeerimisseadusega. Samuti leidis valitsus, et ei ole piisavalt looduskaitselisi argumente, et riigi tasandil regulatsioone muuta. IRL ja Reformierakond läksid eelnõu menetlemisega edasi puhtpopulistlikel kaalutlustel,“ ütles Rüütli.
Olukord on Rüütli sõnul seda kummastavam, et keskkonnaminister kirjutas valitsuse nimel alles eelmisel nädalal alla 13 Euroopa Liidu liikmesriigi deklaratsioonile, mis kutsub üles ambitsioonikale Euroopa Liidu kliima- ja taastuvenergiapoliitikale. „Kuidas on antud eelnõule rohelise tee andmine kooskõlas meie partneritele antud lubadustega,“ märkis Rüütli.
Tema hinnangul võtab eelnõu seaduseks saades Saaremaa, Muhu, Hiiumaa ja Vormsi omavalitsustelt võimaluse tegeleda demokraatliku ruumilise planeerimisega. „Iseäranis nüüd, pärast aastatepikkust Lääne, Pärnu, Saare ja Hiiu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamist, näitab see eelnõu soovi juhtida riiki totalitaarselt, mitte kõiki osapooli kaasates,“ rääkis Rüütli. “Kohalikud otsused peaksid sündima ikka kohalike elanike ja ametnike ühistööna, mitte jõuga ja argumentideta läbisurutud käsuna.“
Rüütli sõnul ei saa nõustuda ka ebavõrdse kohtlemisega, mida eelnõu tooks Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi saarte tööstustele, kui nad ei tohi enam toota tuulest keskkonnasõbralikku elektrit.
Kui looduskaitseseaduses sätestada elektri tootmisele kitsendusi, siis tuleks piirata põlevkivist elektri tootmist, leidis Rüütli.
