Postimehe nädalavahetuse lisas AK on juttu Kullamaalt pärit õhusõitjast Ulrich Braschest.
25. novembril 1909 Kullamaa pastori pojana sündinud Brasche tegutses koos Heinz–Osvald Ungern–Sternbergiga peamiselt Viljandis ja Tallinnas. Ta õppis Saksamaal lendama ja pärast seda algas tema kirev ja seikluslik elu. Näiteks sõidutas ta Vabadussõdalaste Liidu juhti Artur Sirki kihutuskoosolekutele — rahvast tuli kui murdu põllule maandunud lennukit vaatama ja jäi siis juba ka kihutuskõnet kuulama. Brasche lennuk toimis ka õhutaksona, Tallinnast Tartusse või Pärnu sai 25 tollase krooni eest. Nädalavahetuseti tegi ta lõbusõite Tallinna kohal.
Teise ilmasõja ajal teenis Brasche Luftwaffes, ta lendas transpordilennukitega, vedades Aafrikast Euroopasse haavatuid, posti ja kaupa.
Pärast sõda siirdus Brasche koos perega Tšiili, kus ta pidas Santiago lähedal kanafarmi, automatiseerides ise kogu farmi. Elu lõpul tegutses ta raadioamatöörina ja õppis ära uue elukutse — parandas kirikuis elektrioreleid.
Ulrich Brasche suri 1. detembril 1984 Tšiilis.
Kaks aastat tagasi oktoobri algul avati Kullamaa kiriku ees platsil mälestussammas, millega kullamaalased avaldavad austust kahe tuntud lenduri ja konstruktori Alexander Liwentaali ning Ulrich Brasche tegevusele.
