Mullu raudteejaamas peetud nostalgiapäevade peod on tänavu taas See teatri hoones, sest esmaspäeval väljastas päästeamet teatrile avalike ürituste korraldamise loa.
„Varuväljapääsud peavad olema, aknad peavad seestpoolt avanema, rohelised mehikesed teed näitama, punased kustutid olema,” loetles See teatri juht Marina Sillaste asju, mille puudumise tõttu teatrihoones esmaspäevani üritusi korraldada ei tohtinud.
Pikka aega ei olnud teatril raha hoonet nõuetekohaseks ehitada, nüüd laenati ja tehti kõik vajalik.
Homme algavate nostalgiapäevade kava on aga traditsiooniline. Väljanäituseks kogunevad endisaegsed sõidukid, etendub “Limonaadi Ets”, vana muusika järgi lüüakse tantsu temaatilistel puhkeõhtutel, kohal on kollane kaljavaat, laat, täika jpm.
Sillaste sõnul on laadale oodatud ka erakonnad valimiskampaaniat tegema, kuid tingimusel, et hoitakse kinni nostalgilisest stiilist.
Kui vihma ei saja, saab piiskopilinnuses võistelda nõukogudeaegsest õhupüssist laskmises, parimaid ootavad karikad.
Piiskopilinnuse kuningatoas kinos näidatakse filme 16 mm ketastelt, seega surina saatel nagu kunagi. “Linastub film, mille esitamisõigust me oleme taotlenud aastaid — Kanada eestlaste dokumentaal metsa põgenenud eestlastest,” rääkis Sillaste.
Kino tehakse ka lastele — jooksevad vanad multifilmid “Nu pogodist” “Musta ja valge koerani”. Gena ja Potsataja on koguni ise piiskopilinnuses kohal.
Kohtumisõhtul Centrali restoranis räägivad seekord Helgi Sallo ja Anne Veesaar.
Teater kutsub üles ka kõiki teisi Haapsalu asutusi nädalavahetusel nostalgitsema. Juba on lubanud kaasa mängida puhvet Aptek, kus kõlab minevikuhõnguline muusika.
Kõiki, kel on alles mõni põnev nõukaaegne kostüüm, ootab See teater laupäeval kell pool kaks väikesesse linnusesse moedemonstratsioonile.
„Eelmisel aastal oli üks inimene Aerofloti nõukaaegne stjuardess, täiskostüümis, kotike ka,” tõi Sillaste näite.
Nostalgiapäevade idee pole mitte lehvitada punalippu, vaid meenutada ilusat ajast, mis paraku kuulub eestlaste möödanikku — esimene koolipäev, armastus, auto, kõpskingad või uisud. Nostalgiapäevad on ka ajalootund neile, kes ise tol ajal ei elanud.
Järgmise aasta septembri teisel nädalal täitub nostalgiapäevadel kaks viisaastakut.
IX nostalgiapäevad Haapsalus 6.–8. septembril
Reede, 6. september
Loomekeskuse Limonaadimajas (Jaani 2)
18.00 Etendus „Limonaadi Ets“ ehk farss väikelinnas. VIIMAST KORDA. Käsikiri ja lavastus Erki Aule. Pääse: 3.50
See teater (Vaba 10)
20.00 Avatakse uksed (taustaks nostalgilised Haapsaluga seotud filmid)
21.00 Temaatiline puhkeõhtu „Lõpeta töö – nostalgiapäevad on alanud“.
Lintmakidisko. Diskor: Riho Luhter. Avatud Min. Nõuk. puhvet
Pääse 3.50
APTEK Haapsalu (Karja 1)
23.00 Dr. Klemm
Laupäev, 7. september
Päevajuht: Martin Liivet (Endine Haapsalu rajooni kultuurimaja direktor)
12.00 Mulla tn. Endisaegsete sõidukite kogunemine paraadiks
13.00 Peatänav Endisaegsete sõidukite paraad
Piiskopilinnus
12.00–16.00 piiskopilinnuse suurel õuel
Endisaegsete sõidukite väljanäitus, laskevõistlus, laat-täika.
Väike linnus
13.30–15.00 Kuningatuba „KINOKLUBI“ – vanad head multifilmid
12.30–17.00 Kontserdid:
12.30 Ansambel SASS ehk laula meiega kaasa
13.30 Tantsutüdrukud „Must kohv“ mix „Kuldsed lindid“
13.35 Slaavi kultuuriselts „Bõliina“
13.50 Popurrii 70ndatest. Juri Zaljubovski (Eesti–Slaavi kultuuriselts Ladja)
14.00 Moedemonstratsioon „Kuidas siis riides käisime“
14.15 Rahvatantsijad – Susanna, Westi vilistlased ja Tõrviku seeniorid.
15.00 Teatraliseeritud lasteprogramm teatrilt Reky – „Krokodill Gena ja Potsataja“ ehk „Andke meile tagasi raudtee!“
16.00 Vigursõidu ja laskevõistluse autasustamine.
16.30–19.00 Kuningatuba „KINOKLUBI“ – „Kui filmikaamerad veel surisesid“. Filme 16-mm ketastelt. Lisaks lühifilmidele tuleb esimest korda näitamisele Kanada väliseestlaste dokumenteeriv draama metsa põgenenud eestlastest (Eerik Heine) „Legendi loojad“.
Lossiplatsi parklas
14.30 Autode vigursõit (eelregistreerimisega)
Centrali restoran (Karja 21)
19.00 Kohtumisõhtu „Täna õhtul Helgi Sallo“ Õhtut juhib Anne Veesaar
Pääse: 5 € (kohtade arv piiratud)
See teater (Vaba 10)
20.00 Avatakse uksed (taustaks nostalgilised Haapsaluga seotud filmid)
22.00 Temaatiline puhkeõhtu tantsuga „Vili salve“
Spetsiaalselt tantsutab VIA „Iž 58“ (Tallinn)
Avatud Min. Nõuk. puhvet jms. Pääse: 3,50
APTEK Haapsalu (Karja 1)
23.00 Dr. Lorenzo ja Slavin APTEK
Pühapäev, 8. september
See teatri õuel
12.00 X nostalgiapäevade lõpetamine.
Kontsert, oksion, hüvastijätt ja embamised.
NB! Kava on täiendamisel, ette võib tulla muudatusi.
Muudatustega saab kursis olla See teatri leheküljel ja Facebookis.
hea üritus oli, päris originaalne ja huvitav. Keegi pole seal CCCP lippudega käind ju, pole vaja midagi politiseerida, kõik oli väga politkorrektne ja puhas. Edu!
Kust sa võtad et seal keegi igatseb olnud riigikorra järgi ?
Minu jaoks on nendel päevadel igatsuse hõng möödunud noorpõlve ja sellega kaasneva olustiku ja sellest tulenevate emotsioonide järgi, mis tagantjärgi vaadatuna on armsalt hale naljakad meenutada.
NB ! Sa oled just see millest mõtled.paluks positiivseumaid mõtteid hea asja juurde.
Kes tahab,leiab põhjuse iga asja kallal iriseda. Ja riigikorda pole lihtinimesel võimalik enamasti valida. Aga nagu ütles meie roodukomandör vene kroonus Siberis – poisid,ärge võtke südamesse,võtke suhu….
Mis vingumine see käib praegu.Väga tore,et korraldatakse selliseid päevi,olgu nad nostalgija või mis iganes,virisevad need ,kes ise midagi teha ei viitsi.Teiste organiseerimist on ikka hea kritiseerida.ENSV ajal elati ja mitte kõige kehvemini.Pensionääridel oli igatahes kõht rohkem täis kui praegu ja sai ka kirsturaha kõrvale panna.Mis toimub praegu ?Elekter,küte,vesi,kanalisatsioon- pension ca 300 euri-aga söögi raha??? Vaadake mis toiduainete hinnad on-vot siin on virisemise koht.
Mida te muudkui irisete? Ostsin oma Maalile uue öösärgi, naabri Juku nägi oma korrusmaja aknast kuidas minu naisuke seda oma pihtdade ümber sätitas. Jaa ohai, kohe kandis vastasmaja Peeter oma infokanali kaudu ette, et minu korteris porno. Kurat võtaks, mul olid kopkad korjatud, et kardinaid osta aga polnud ju võimalust, Suur Oktoober tulemas ja Laine korjas kooperatiivi laost liimidi ära. Öelge, mis ma tegema pidin? Kardinat poest osta ei olnud, sest EKP nomiendid panid veto peale. Sain naisukesele öösärgi ja valgust oli küllaga, tahtsin näha ja vaat mis juhtus. Oli see ilus aeg? Aga ikkagi, mulle on see aeg nostalgia.… Loe rohkem »
Täpselt, need oli minu elu ilusaimad aastad, minu noorusaeg. Lippe, mille alla see möödus, polnud kahjuks võimalik valida, aeg oli selline. Ja elati ja oldi ja tunti õnne ning armastust. Päike taevas on muuseas ka see sama, mis nõukaajal. Võtame maha või???
to to – aga need käivad ju meie noorusaja juurde, elasime nende keskel! Ja iga põlvkonnaga käivad kaasas teatud esemed ja tavad, mis järgmisele põlvkonnale lihtsalt kui möödanik huvi pakub ja meile elatud ajahetki meenutab. On selles siis midagi halba?! Tänud tegijatele!
Mis su vigastus on?
on küll nostalgia, kui meenutad oma noorusaegu. Ega sellepärast ei pea kohe nõukogude võimu taga igatsema.
noorusaega saab meenutada ka ilma punalippude, miilitsavormi jm nõukaatribuutikatta
Olen nõus, aga kui seda vormi kanda, tuleb osata see välja kanda. Tuleb osata pilgata nõukogude võimu..
ei ole suur nostalgiapäevade fänn, kuid eks erinevus rikastab. Tore, et viitsitakse midagi korraldada. Samas võiks selle nõukogude tilu-liluga (miilitsavormid, puhvetid jms) piiri pidada.
Keegi on öelnud, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Kui me toda korda aeg-ajalt ei meenuta, siis meie lapsed ei teagi, kuidas nende emad-vanaemad elasid, mida nad tundma pidasid. Niikaua kui see põlvkond veel elus on võiks seda ka tõetruult näidata. Lähevad mööda aastad ja siis saab sellest ajast ajalugu ning ehk seda aega tuletavad meelde näitelavad. Oleme õnnelikud, et meil on täna näitlejad elust enesest,, kes seda olustikku edasi kannavad. Tahame või ei taha aga see on olnud osa meie rahva ajaloost. Ajalugu ei ole ainult Jüriöö ülestõus, rahva ajalugu on ka igapäevane elu-olu.
tore-tore, aga miks kasutatakse päevade nimena sõna nostalgia, sõna, mis viitab romantilisele igatsusele möödunu järele, ei igatse me ju nõukogude võimu ega tollase elukorralduse järele. Loomulikult võib kostüümimänge mängida ja pilada tollast elukorraldust, aga tehke seda õige nime all ja jätke romantilise sisuga sõna nostalgia rahule!
Seaduse järgi peaks nõukogude ja natsi sümboolika keelustatud olema.
MIs sinu arust on sümboolika? Tee endale see kõigepealt selgeks, siis tule arvamust avaldama. On GAZ 51 sümboolika, on Zapikas sümboolika, on raadio VEF sümboolika? Miks ma ei tohi välja tulla tolleaegses riietuses? On ikka haigeid inimesi…
Ei saa aru, miks nostalgia peab just tähendama nõukaaja meenutamist. Pidagu oma parteikoosolekuid, komsomolipidusi ja valitsusepuhveteid vaikselt ja omaeete, ärgu seda jama teistele peale surugu. Aitab sellest nõukaajast nüüd küll!
Mida sa jälle porised? Oled haige inimene. Meil on veel inimesi, kes elanud veel esimese Eesti Vabariigi aegu, on neid, keda nõukogude võim ei murdnud ja elavad teise vabariigi aegu. Ei ole need riigikorrad olnud ainult üks jubedus, on ka nendel aegadel päike paistnud ja lõbutsetud. Miks mitte neid lõbusaid seiku meenutada tolleaegses olustikus. Kui sulle ei meeldi, siis kes sind sunnib. Istu kodus ja pane veel pea patja ka!
Nostalgia tähendab koduigatsust, ihalust möödunu järele. Kuna need päevad septembrialguse Haapsalus on siiani kulgenud ENSV tähe ja mõnelgi korral lipu all, võikski päevade nimeks olla Tagasi ENSV-sse. Sobiks palju paremini ja oleks ausam. Mõelge nostalgia sisule, kas me tõesti ihaleme NSVL järele??